'Õpi vabalt' (an unschooling documentary)

More videos on education at: http://vforvoluntary.com/education

Buy 'How Children Learn | by John Holt': http://www.amazon.com/gp/product/0201484048/ref=as_li_ss_tl?ie=UTF8&tag=vforvol-20&linkCode=as2&camp=1789&creative=390957&creativeASIN=0201484048

Buy 'The Teenage Liberation Handbook | by Grace Llewellyn': http://www.amazon.com/gp/product/0962959170/ref=as_li_ss_tl?ie=UTF8&tag=vforvol-20&linkCode=as2&camp=1789&creative=390957&creativeASIN=0962959170

"Learn Free" is a documentary about unschooling which is an educational philosophy that states children learn best by not attending traditional school, but rather through their own interests and by living life.

Original: http://vimeo.com/14975153
By: Lillian Mauser-Carter ( http://vimeo.com/mausercarter )
Website: http://mausercarter.web.officelive.com/aboutus.aspx

The music is licensed.

POSTED WITH PERMISSION FROM LILLIAN MAUSER-CARTER - 06/17/2011

--

http://www.reddit.com/r/unschool

Huvi elust enesest õppimise protsessi vastu

on meile olnud väga oluline. Sama oluline on luua sõltumatu ning iseseisev

inimolend. Me soovime endale vabadust ja sundimatust. See tähendab, et

ka lastele tuleks tagada samad õigused.

Sa õpid iga päev kõigest, mida sa teed.

Anna Kiss Mauser-Martinez - vabaõpet praktiseeriv ema kahele lapsele 7 aastasele Alexandrile ja 4 aastasele Sebastianile:

vabaõpet sageli kirjeldatakse kui lapse poolt juhitava õppena või huviõppena.

Rachel Allard vabaõpet praktiseeriv 7 aastase Max´i ja 5 aastase Otto ema: see on nagu usaldades neid,

et millised kired neis ka ei avalduks, mis neid ka ei huvitaks -

anda neile kõik võimalused oma huvisid ja kirgi järgida, põhjalikult tundma õppida.

Anna: Vabaõpe on koduõppe üks variantidest.Sel on oma hariduslik filosoofia.

See on nii, et

koduõpe võib tähendada kooli, mis toimub kodus.

Sa kasutad samu koolis toimivaid printsiipe ja vahendeid.

Lihtsalt tood kooli koju. Vabaõpe on

rohkem nagu mitte kool. Nortwestern Ülikooli psühholoogia ja haridusprofessor David Uttal: See idee, et lapsed

peavad olema viidud kooli on ainult mõned sajandid vana.

Teatud viited tulenevad prantsuse filosoofilt Rousseau´lt, kes

märkis, et täiskasvanud peaksid looma keskkonna, mis hoiab eemale kiriku mõjudest

ja olenevalt siis õppuri võimekusest

tuleks luua selline keskkond, mis soosib võimetekohast õppimist.

Greg Callozo vabaõpet praktiseeriv 14 aasatse Veronica ja 7 aastase Peteri isa: Alustasime Veronica ja Peteri puhul

nii, et kui nad ilmutasid mingis valdkonnas huvi,

siis ma panin vastavaid materjale nende käeulatusse. Et nad saaksid vahendid, mida pidasin

nende hariduse jaoks vajalikuks - seda nende huvide piires.

Huegel Award Diplom Veronicale suurepäraste akadeemiliste tulemuste eest.

Minu jaoks algas see 6 klassi lõpupoole ja me leidsime, et

midagi olulist või kasutamisväärset siit enam ei saa ja kooli jääda ei ole mõtet.

Madddisonil on väga hea reputatsioon koolide vallas. Ka on siin kõige kõrgemad kulud õpilase kohta. Wisconsin kulutas 10 064 dollarit 2008/09 õppeaasta kohta - ühele õpilasele

See, mis juhtus oli see, et...

minu naine on geenius

ja ta ütles: "Jah, me saame aru, et Madisonis on hea kool

kuid siin on John Holt raamat "Kuidas lapsed õpivad"

Siin räägib sellest, kuidas lapsed õpivad, kuidas nad alati on õppinud.

Nad õpivad ... sündimisest saadik.

John Holt tsitaat: "Laps on uudishimulik."

See on nii mõeldud,

et tegevus on lapse keskne st keskendub lapsele ja keskendub sinu enda kodu individuaalsele võimekusele.

Mitte kohalikule koolile.

Mulle meeldivad klassikalised vampiirilood nagu

Stokeri Dracula või

ka uuemad Stephanie Meyeri raamatud.

Paljud minu sõbrad, kes on vabaõppel huvituvad nendest lugudest.

Ahhaa - Veronica on huvitatud vampiiridest! Niisiis on minu töö

panna ajalugu, ka grammatika ja lugemismaterjal

tema lähedusse.

Kui ma olin 15 aastat vana, siis lugesin

Grace Llewellyn raamatut "Teenage Liberation Hanbook" (eesti k. Teismelise Vabastamise Käsiraamat)

Seal kirjutatakse, kuidas vabaneda koolist ja hakata elama tegelikku elu ja sellest õppima.

"Inimestel, kes ei ole kunagi käinud koolis, ei ole ka kunagi välja arenenud negatiivset suhtumist maailma avastamisse." - Grace Llewellyn

See raamat muutis minu elu. Täielikult. Põhjalikult.

Igas aspektis.

Mul ei olnud aimugi, et ma ei pea tegema seda, mida kästakse,

et ma ei peagi minema kooli.

Ma arvan, et see pani mind nägema väärtust

sellises õppimisviisis nagu täiskasvanud seda teevad. David Uttal: Kas teate,

te õpite uudishimust, avastamisrõõmust läbi

raamatute lugemise - seetõttu, et see meeldib sulle, otsides internetist.

Teisest küljest sa ei märkagi, et kasutad seda, just selle olemasoleva hariduse pärast.

Oleme alati kasutanud raamatuid ja arvutit ja matemaatilisi skeeme.

Sa lihtsalt mängid kogu selle kraamiga.

Vabaõpe tuli meie juurde loomulikult. Olime siis juba lapsevanemad.

Me oleme lasknud lastel endil valida rinnaga toitmise ja söögiaegu

ning ka kõike muud, mis vabaõpe endaga kaasa toob.

Järgides lapse enda poolt valitud teed. Ja minu jaoks on see loogiline

Ma lasen lastel juhtida

Siin on täielik filosoofia, et

sa ei pressi lapsi mingisse ajakavasse. Sa kuulad, mida laps tahab öelda, näed, mida ta vajab.

Näiteks beebi ju teab, kuna ta rinda vajab - ta vajab siis, kui on näljane ja nii

tundub olevat iga asjaga. Mitte lihtsalt kontrollida last.

Vabaõpe on täielikult legaalne.

Ohios on teatud reeglid, mida tuleb iga õppeaasta alguses järgida ning ka

hinnata eelmise aasta tegemisi.

Koduõpe on lubatud sarnaselt erakoolide lubamisega.

Nii, et me identifitseerime endid seaduse silmis ja osariigi silmis kui erakooli.

Meie esitame aruande, kus

me kirjeldame õpitud aineid ja seda, kuidas neid õpime.

Loomulikult on meil ka teatud õigused ja privileegid nagu

kõikidel koolidel. Näiteks õpilaspilet ja sellega saab laps

samasuguseid allahindlusi nagu kõik teised õpilased.

Kuid mis puutub meie kontrollimisse või aruannete esitamisse kellelegi,

siis seda ei nõuta üldse.

Me ei anna kellelegi aru. David Uttal: Ma arvan, et ametlikud juhised

mida inimesed järgivad ja ka koduõppe kogukondlikud grupid, keda ma tean

Näiteks on Michignais on väga suur koduõppe kogukond. Koduõpe on seal populaarne.

Neil on vabad informatiivsed kokkusaamised

ja paljud vanemad räägivad sellest teistele huvitatutele ja sa ei ole mingis isolatsioonis.

Ma ei soovitaks seda teha täielikus isolatsioonis, kuna

me siiski ootame, et meie lapsed oleksid osa kultuurist

ja see kultuur hindab, õigemini peaks hindama nende asjade väärtust,

mida me tahame, et inimesed teaksid.

Vastasel korral me ei saaks ühiskonnana funktsioneerida.

Me ei tee midagi spetsiifilist, et saada selgeks näiteks tähestik

või korrutustabel või midagi sellesaranst.

Kuid ma arvan, et kõik mida me teeme, see kõik on ühenduses suure õppeprotsessiga.

Ma ise isklikult mõtlesin, et ei televiisorile, ei suhkrule, ei videomängudele

kuid kui minu lastel tekkisid kõik need ideed, siis ma sain aru, et olen liigselt parnoiline.

Mida rohkem ja rohkem me vabaõppesse süvenesime,

siis me kasutasime kõiki neid asju ja ma olin täiesti hämmeldunud, mida nad kõike suutsid sellest õppida.

Sellisid spetsiifilisi asju nagu näiteks, kuidas videomängus liikuda ning matemaatikat, mida iga mäng endas sisaldab

ja lihtsalt lugemist. David Uttal: Selle asemel, et õppida

sümbolites, nagu me õpime matemaatikat ja näiteks teksti, on teada, et

väikesed lapsed õpivad paremini

materjaliga aktiivselt mängides. Ja tegelikult

veidi uurides ja otsides ja eeldades

võime võtta arvesse nii sellise ühendatud mängu ja õppimise positiivseid aspekte,

kui ka võimalikke tekkida võivaid puudusi.

Vanemad või õpetajad saaksid maksimeerida need positiivsed aspektid ja minimeerida puudused.

Sa võid õppida matemaatikat abstraktselt nö kooliprogrammi kohaselt

korrutades ja jagades või sa saad matemaatikat õppida

näiteks: kaks transformaatorit paha või mis iganes mehe vastu teeb kokku neja roboti võitluse.

Matemaatika on üks suur müüt. Vabaõppe perede osas tuntakse pidevalt huvi, kuidas nad matemaatikaga tegelevad ehk miks vabaõpe ei õpi matemaatikat.

Paljud inimesed küsivad seda ja on väga imestunud, et vabaõppes ei ole "vabaõppe matemaatikat".

Arvatakse, et see on õppekavas ülivajalik.

Kas lapsed saavad matemaatika selgeks mitteametlikult ehk vabõppes on vastus: loomulikult jah. Kuid ainult

siis, kui nad tunnetavad teatud vajadust selle jaoks.

Tekivad kogemused, millest me õpime.

Peab olema kindlasti suur soov õppida matemaatikat.

Kuid, kui te arvate, et pannes lapse lihtsalt mingisse keskkonda, ilma igasuguse huvita ja andmata ühtegi juhist, siis matemaatika õppimine on üsna limiteeritud.

Kui sa soovid, et sinu laps saaks mõned asjad selgeks või uuriks need välja, siis see saab toimuda ka sõnadeta

On hämmastav, kuidas lapsed asju välja uurivad ilma rääkimata. Numbrid - isegi kaks last on juba number. Ja kui neil kahel on

näiteks kümme mingit asja ja oleks õiglane need võrdselt omavahel ära jagada. Ning nad teevad seda.

Ja nii see läheb järjest edasi ja kaugemale.

Mäletan momenti, kui olin koolis ja täitsin töövihikut

milles oli pildid rahatähtedest - dollalritest: veeranddollarilisest, 1 dollarilisest, 5 dollarilisest jne. ning

igas ülesandes oli siis vaja rahapildid liita ja teada saada, kui palju on kokku . Kuid need olid fotod rahast - see oli töövihik.

Minu lapsed lähevad poodi ja lihtsalt ostavad asju.

Nad õpivad niimoodi aru saama, milleks raha on ja kuidas seda kasutada.

Üks küsimus, mis kõiki või peaaegu kõiki koduõppijaid puudutab

on niivõrd lihtne.

See üks põhiküsimus on lapse sotsialiseerumise kohta.

Sotsiaalne olemine on inimloomuse loomulik osa.

Inimene on sotsiaalne olend.

Rääkides sotsialiseerumisest, räägime võimest sotsialiseeruda,

olla sotsiaalne isik ja tegutseda sotsiaalselt, mis

on oma olemuselt veidi erinevad väljendid. Kuid need pannakse ühte patta ja

siis küsitakse: Kas sinu laps on normaalne?

Normaalne selles mõttes, et oskab teiste inimestega rääkida? Jah, loomulikult.

Erinev - jah, muidugi. Kõik on.

Alguses ma närveerisin, sest kõik need vaba- ja koduõppurid elavad nii terviklikku elu , nad kõik teadsid üksteist,

Ja ma pabistasin nendega alguses kokkun puutudes, kuid

nad olid tõesti lahedad.

Tõeliselt suurepärane asi on see, et ei ole lapsi, kes on jaotatud seitsme või

nelja aastasteks gruppideks nagu klassiruumis.

Ei ole vahet, kas inimene on 4 või 17 või 40 või 23 aastane ja sellises vanuses meie sõbrad ongi.

Ei ole vahet, kas sa oled vanem või oled sa nö "autoriteet" - inimsuse tasandil ei ole erinevust.

Oled sa autoriteedi saavutanud õpetaja või politseiniku või professorina - esmalt

oled sa inimene.

Minul on olnud väga raske leida tõelisis sõpru. Mul oli lapsena üks väga hea sõber.

Neljandas klassis toimud klasside vahetuds ja mind lahutati minu sõbrast, mis oli mulle väga raske.

Minu lapsed aga - nad ei ole küll kohutavalt sotsiaalselt, kuid on leidnud endale tõeliselt häid sõpru koduõppe kogukonnast.

Isegi kõige parem kool on bürokraatiast piiratud.

Piiratud ka oma võimes juhendada hulka lapsi.

Siia me paneme vastu täiesti individuaalse, lapsest juhinduva õppimise.

David Uttal: Me peaksime koolides rohkem mõtlema, kuidas lapsed avastaksid, huvituksid ja minema kaasa vabaõppega.

Neil ei ole piisvalt ligipääsu asjakohasele materjalile.

Neil ei ole individuaalset tähelepanu, koolis ei saa teenida nende vajadusi kogu aeg, kuna

kõik õpilased on ju erinevad. Mina tunnen nagu nii, et

oled sunnitud õppima seda, mida koolis peetakse oluliseks.

Kui sa aga huvitud tõeliselt näiteks ühest asjast, siis sa ei saa enam sellega tegeleda, kui tuleb järgmine tund.

Koduõppurid on aktsepteeritud kõigis USA- ülikoolides. Rohkem kui 1000 ülikooli on koduõppe sõbralikud.

Sealhulgas ka ülikoolid: Harvard, Brown, Princeton, Yale, Stanford.

Inimesed muutuvad koduõppe osas järjest teadlikumaks, silmad avanevad üha enam.

Ülikoolid võtavad neid vastu suurima heameelega.

Paljud ülikoolid ei nõua gümnaasiumi lõputunnistust.

Sissesamiseks tehakse seda, mida ülikoolid tahavad, et sa teeksid.

Kui sa soovid minna ülikooli, siis vaadatakse järele, kuidas sa sobid.

Selleks on vaja tavaliselt taotlust või minu laps kirjutab vabas vormis

nendest asjadest, mida ta on õppinud või siis mingi teatise vormis.

Mina ütleksin, et igaüks võib koduõppet rakendada, st igaüks, kes tahab koduõpet rakendada saab seda teha.

Mule tundub, et paljud inimesed

kardavad, sest paljud nähes meie tegemisi ütlevad: Oh, mina küll ei suudakse seda kunagi,

Ma ei suuda ära oodata, kuna lapsed juba kodust minema saavad.

Ja see teeb mind tõeliselt kurvaks. Sa ei pea olema rikas või omama

kõrgemat haridust, sa vajad lihtsalt pühendumist oma lastele.

Kui me järgime oma südant - oma kirge täielikult, siis see ühendab meid kõigega.

See seob meid tervikuga.

Me anname lastele terve maailma selle asemel, et anda üksik töövihikuleht ja standartne test.

See on absoluutselt parim tee, et

kasvada inimeseks, kes suudab ise hakkama saada ja

kes armastab õppida.

Meie kultuur on aktsepteerinud doktriini, mille järgi siis asutus

ehk ehitis, kuhu lapsed lähevad on võimeline tegema paremat tööd sinu lapse õpetamisel, kui sina.

Meie ei usu seda.