Põhjused, mis viisid esimese maailmasõjani

Üks põhjustest, millele on kõige rohkem viidatud ja mille alusel

Esimene Maailmasõda muutus ülemaailmseks sõjaks, vastupidiselt

piirkondlikele konfliktidele Kagu-Euroopas,

on liidusüsteem,

mis arenes aastakümneid ja viis Esimese Maailmasõjani.

Selle mõistmiseks, olen ma eraldanud mitmeid põhjuseid, mis toimusid nendel

aastakümnetel ja viisid Esimese Maailmasõjani. See on lihtsalt eraldatud versioon, on veel

mitmeid põhjuseid, mis olid lähedalt seotud, kuid ma üritan siiski eraldada need,

mis olid otseselt seotud

kõige langemisega

aastal 1914 ja mis viis selleni, et kogu oli Euroopa sisuliselt

üksteisega sõjas.

Selle kõige mõistmiseks peame tagasi minema 75 aastat. Esimene maailmasõda

algab aastal 1914;

75 aastat enne seda, aastal 1839, on

Londoni Leping.

Londoni Leping tegi mitmeid asju, aga 7. artikkel on

oluline Esimese Maailmasõja algamisel, sest

Suurbritannia nõustub kaitsma Belgia erapooletust.

Kui sa oled skeptiline, siis sa võid öelda:"Hei, see on 75 aastat vana leping, miks

see peaks enam tähtsust omama?" See oleks tegelikult väga hea küsimus.

Kõikidest nendest põhjustest võib pidada väga ergastava arutelu.

Need võivad olla kas otsesed põhjused, miks üks neist vägedest kuulutas sõja

teisele või olid need lihtsalt vabandused. Need olid mõnes mõttes legaalsed ettekäänded

ütlemaks:"Oh, ma pean kuulutama sõja." Tegelikult tahtsid nad tõesti

kuulutada sõda kõikide nende põhjuste pärast, et omamoodi

hoida teiste inimeste impeeriumi ja painutada nende sõjalist tugevust, et

saada veel rohkem territooriumi nende impeeriumis.

Kes teab mis see olla võiks?

Tarbetu öelda, et

aastal 1839 oli

Briti impeeriumil õiguslik alus

kaitsta

Belgiat.

Kiirelt edasi minnes 40 aastat jõuame aastasse 1879.

Siin on

äsja sündinud Saksa Impeerium Franco Preisi sõjast aastal 1871.

Sellel äsja sündinud Saksa Impeeriumil oli...

sisuliselt on see Preisimaa laienemine, põhiliselt

Saksamaa kuningriik.

Neil oli just sõda Prantsusmaaga, nad võtsid mõned väga väärtuslikud alad Prantsusmaalt.

Nad on paranoilised, et Prantsusmaa tahab neile tagasi teha ja

nad on paranoilised Venelaste pärast. Neil on ka mingi ühendus

Austrialastega, või peaksin ütlema Austria-Ungarlastega.

Aastal 1879 kirjutavad nad alla Kaksikliidu lepingule,

mis on Sakslaste ja Austria-Ungarlaste vahel, et kaitsta üksteist, kui Venemaa peaks ründama.

Neil on ühine vaenlane siin: Venemaa.

Nad kavatsevad... Las ma teen erinevat värvi...

Nad kavatsevad teineteist kaitsta.

See paneb uue Saksa Impeeriumi end pisut paremini tundma

positsiooni pärast Euroopas, juhul kui nad satuvad sõtta

kellegagi neist osapooltest.

Siis aastal 1892,

sa võid ette kujutada, kui sa mängid kunagi mängu Risk

või mängu Diplomaatia, mis põhineb tegelikult sündmustel,

mis juhtusid Esimeses Maailmasõjas.

Kui sa näed mõningaid inimesi, kelle pärast sa satuksid sõtta nendega sõbrunedes, siis

sa tahad otsida teisi sõpru, teisi liite kellega sa saad end siduda, juhul kui nad

kuulutavad sulle sõja.

Aastal 1892, on prantslaste ja

venelaste vahel liit, prantsuse-vene sõjaline kokkulepe, seega see on liit... Ma teen

selle jälle fuksiinpunaseks.

Sul on liit

Prantsusmaa

Prantsusmaa ja

Venemaa vahel.

Lõpuks, varajasel 20. sajandil, aastast 1904

kuni aastani 1907,

on rida kokkuleppeid, "liitlased", sisuliselt tähendab "lepinguid",

lepinguid Briti Impeeriumi ja Prantsusmaa vahel, Briti Impeeriumi ja

Vene Impeeriumi vahel,

et sisuliselt saada hea läbisaamine teineteisega. See ei olnud kui ametlik

garantii, et "Hei, kui keegi ründab sind, siis mina ründan teda", aga

nad olid sisuliselt võimelised lahendama paljusid probleeme, mis toimusid

vallutatud aladel

ja nad moodustasid "Kolmik Kokkuleppe", kolmiklepingu

Suurbritannia vahel,

Briti Impeeriumi vahel.

Ma teen ringi ümber Suurbritannia,

Prantsusmaa ja Venemaa.

Teisel pool seda, on Kolmikliit: siin on Saksamaa,

Austria-Ungari ja ka Itaalia.

Põhjused miks, kuigi Esimesse Maailmasõtta sisenedes oli Itaalia varem

osa Kolmikliidust, Itaalia ja Saksamaa vahel olid lepingud, et

saada osa sellest Kolmikliidust.

Põhjus, miks ma neile ei keskendu, on see, et kui sõda algas, siis Itaalia ei läinud

Saksamaa ja Austria-Ungari poolele.

Ta läks liitlaste poolele, Kolmikliidu poolele.

See annab sulle hea tausta, miks

piirkondliku jagelusena näiv tüli Kagu-Euroopas,

muutub üle-Euroopaliseks ja hiljem üle-maailmseks sõjaks.