Üks põhjustest, millele on kõige rohkem viidatud ja mille alusel
Esimene Maailmasõda muutus ülemaailmseks sõjaks, vastupidiselt
piirkondlikele konfliktidele Kagu-Euroopas,
on liidusüsteem,
mis arenes aastakümneid ja viis Esimese Maailmasõjani.
Selle mõistmiseks, olen ma eraldanud mitmeid põhjuseid, mis toimusid nendel
aastakümnetel ja viisid Esimese Maailmasõjani. See on lihtsalt eraldatud versioon, on veel
mitmeid põhjuseid, mis olid lähedalt seotud, kuid ma üritan siiski eraldada need,
mis olid otseselt seotud
kõige langemisega
aastal 1914 ja mis viis selleni, et kogu oli Euroopa sisuliselt
üksteisega sõjas.
Selle kõige mõistmiseks peame tagasi minema 75 aastat. Esimene maailmasõda
algab aastal 1914;
75 aastat enne seda, aastal 1839, on
Londoni Leping.
Londoni Leping tegi mitmeid asju, aga 7. artikkel on
oluline Esimese Maailmasõja algamisel, sest
Suurbritannia nõustub kaitsma Belgia erapooletust.
Kui sa oled skeptiline, siis sa võid öelda:"Hei, see on 75 aastat vana leping, miks
see peaks enam tähtsust omama?" See oleks tegelikult väga hea küsimus.
Kõikidest nendest põhjustest võib pidada väga ergastava arutelu.
Need võivad olla kas otsesed põhjused, miks üks neist vägedest kuulutas sõja
teisele või olid need lihtsalt vabandused. Need olid mõnes mõttes legaalsed ettekäänded
ütlemaks:"Oh, ma pean kuulutama sõja." Tegelikult tahtsid nad tõesti
kuulutada sõda kõikide nende põhjuste pärast, et omamoodi
hoida teiste inimeste impeeriumi ja painutada nende sõjalist tugevust, et
saada veel rohkem territooriumi nende impeeriumis.
Kes teab mis see olla võiks?
Tarbetu öelda, et
aastal 1839 oli
Briti impeeriumil õiguslik alus
kaitsta
Belgiat.
Kiirelt edasi minnes 40 aastat jõuame aastasse 1879.
Siin on
äsja sündinud Saksa Impeerium Franco Preisi sõjast aastal 1871.
Sellel äsja sündinud Saksa Impeeriumil oli...
sisuliselt on see Preisimaa laienemine, põhiliselt
Saksamaa kuningriik.
Neil oli just sõda Prantsusmaaga, nad võtsid mõned väga väärtuslikud alad Prantsusmaalt.
Nad on paranoilised, et Prantsusmaa tahab neile tagasi teha ja
nad on paranoilised Venelaste pärast. Neil on ka mingi ühendus
Austrialastega, või peaksin ütlema Austria-Ungarlastega.
Aastal 1879 kirjutavad nad alla Kaksikliidu lepingule,
mis on Sakslaste ja Austria-Ungarlaste vahel, et kaitsta üksteist, kui Venemaa peaks ründama.
Neil on ühine vaenlane siin: Venemaa.
Nad kavatsevad... Las ma teen erinevat värvi...
Nad kavatsevad teineteist kaitsta.
See paneb uue Saksa Impeeriumi end pisut paremini tundma
positsiooni pärast Euroopas, juhul kui nad satuvad sõtta
kellegagi neist osapooltest.
Siis aastal 1892,
sa võid ette kujutada, kui sa mängid kunagi mängu Risk
või mängu Diplomaatia, mis põhineb tegelikult sündmustel,
mis juhtusid Esimeses Maailmasõjas.
Kui sa näed mõningaid inimesi, kelle pärast sa satuksid sõtta nendega sõbrunedes, siis
sa tahad otsida teisi sõpru, teisi liite kellega sa saad end siduda, juhul kui nad
kuulutavad sulle sõja.
Aastal 1892, on prantslaste ja
venelaste vahel liit, prantsuse-vene sõjaline kokkulepe, seega see on liit... Ma teen
selle jälle fuksiinpunaseks.
Sul on liit
Prantsusmaa
Prantsusmaa ja
Venemaa vahel.
Lõpuks, varajasel 20. sajandil, aastast 1904
kuni aastani 1907,
on rida kokkuleppeid, "liitlased", sisuliselt tähendab "lepinguid",
lepinguid Briti Impeeriumi ja Prantsusmaa vahel, Briti Impeeriumi ja
Vene Impeeriumi vahel,
et sisuliselt saada hea läbisaamine teineteisega. See ei olnud kui ametlik
garantii, et "Hei, kui keegi ründab sind, siis mina ründan teda", aga
nad olid sisuliselt võimelised lahendama paljusid probleeme, mis toimusid
vallutatud aladel
ja nad moodustasid "Kolmik Kokkuleppe", kolmiklepingu
Suurbritannia vahel,
Briti Impeeriumi vahel.
Ma teen ringi ümber Suurbritannia,
Prantsusmaa ja Venemaa.
Teisel pool seda, on Kolmikliit: siin on Saksamaa,
Austria-Ungari ja ka Itaalia.
Põhjused miks, kuigi Esimesse Maailmasõtta sisenedes oli Itaalia varem
osa Kolmikliidust, Itaalia ja Saksamaa vahel olid lepingud, et
saada osa sellest Kolmikliidust.
Põhjus, miks ma neile ei keskendu, on see, et kui sõda algas, siis Itaalia ei läinud
Saksamaa ja Austria-Ungari poolele.
Ta läks liitlaste poolele, Kolmikliidu poolele.
See annab sulle hea tausta, miks
piirkondliku jagelusena näiv tüli Kagu-Euroopas,
muutub üle-Euroopaliseks ja hiljem üle-maailmseks sõjaks.