-
Pealkiri: Rohkem Oksüdatsiooniastmetest
-
Nuputame välja natuke suuremate aatomite ja molekulide oksüdatsiooniastmed.
-
Nuputame välja natuke suuremate aatomite ja molekulide oksüdatsiooniastmed.
-
Oletame, et meil on magneesiumoksiid.
-
MgO.
-
Kirjutan hapniku teise värviga.
-
Nii, mis võivad olla siis nende oksüdatsiooniastmed?
-
Te võite seda juba teada, aga vaatame perioodilusustabelisse, kuna see ei võta kunagi tükki küljest
-
Te võite seda juba teada, aga vaatame perioodilusustabelisse, kuna see ei võta kunagi tükki küljest
-
et olla kindel.
-
Niisiis meil on magneesium.
-
Magneesiumil on kaks valentselektroni.
-
See on teise rühma element.
-
Järelikult see soovis kaotada kaks elektroni.
-
Hapnik, nagu me juba teame, on üks kõige elektronegatiivsemaid aatome.
-
See on nii elektronegatiivne,et oksüdeerumine on selle järgi nimetatud.
-
See on nii elektronegatiivne,et oksüdeerumine on selle järgi nimetatud.
-
Ja me teame, et hapnik tahab saada juurde kahte elektroni.
-
See on justkui abielu, mis on sõlmitud taevas.
-
See element siin tahab kaotada kahte elektroni ja see siin tahab saada kaks juurde.
-
See element siin tahab kaotada kahte elektroni ja see siin tahab saada kaks juurde.
-
Nii, mis siis juhtub?
-
Magneesium kaotab kaks elektroni.
-
Ta oli ennem neutraalne.
-
Nüüd on selle laenguks +2.
-
Ja hapniku laeng on seega -2, kuna see sai 2 elektroni juurde.
-
Ja hapniku laeng on seega -2, kuna see sai 2 elektroni juurde.
-
Nii siis selles magneesiumoksiidi molekulis, magneesiumi oksüdatsiooniaste on +2.
-
Nii siis selles magneesiumoksiidi molekulis, magneesiumi oksüdatsiooniaste on +2.
-
Ja hapniku oksüdatsiooniaste on -2.
-
Nüüd võtame natuke raskema.
-
Ütleme, et meil on Magneesiumhüdroksiid.
-
Hüdroksiid on OH2.
-
Hüdroksiid on OH2.
-
OH2 on seal, kokku on neid rühmasi kaks.
-
Minu kiusatus oleks vaadata ikkagi tabelit.
-
Magneesiumile meeldib kaotada elektrone, eriti just kaks elektroni,mis muudaksid laengu positiivseks--
-
Magneesiumile meeldib kaotada elektrone, eriti just kaks elektroni,mis muudaksid laengu positiivseks--
-
hüpoteetiliselt on oksüdatsiooniaste positiivne.
-
Minu kiusatus oleks öelda, et magneesium siin on +2.
-
Minu kiusatus oleks öelda, et magneesium siin on +2.
-
Niisiis kirjutan selle siia.
-
Jätke meelde, et kõik töötaks, juhul kui see on neutraalne ühend siis kõik oksüdatsiooniastmed kokku peavad andma ühe.
-
Jätke meelde, et kõik töötaks, juhul kui see on neutraalne ühend siis kõik oksüdatsiooniastmed kokku peavad andma ühe.
-
Jätke meelde, et kõik töötaks, juhul kui see on neutraalne ühend siis kõik oksüdatsiooniastmed kokku peavad andma ühe.
-
Nii, et vaatame kas see töötab.
-
Nüüd hapnik.
-
Minu impulss ütleb, et selle oksüdatsiooniaste on -2
-
Minu impulss ütleb, et selle oksüdatsiooniaste on -2
-
Nii, et kirjutan selle ära
-
Nii, et kirjutan selle ära
-
Ja vesiniks, kui see on ühinenud hapnikuga-- jätke meelde.
-
Praegusel juhul vesinik on enne ühinenud hapnikuga ja alles seejärel magneesiumiga.
-
Praegusel juhul vesinik on enne ühinenud hapnikuga ja alles seejärel magneesiumiga.
-
Seega vesinik on ühinenud hapnikuga.
-
Vesiniks, kui see oleks ühinenud magneesiumiga, sooviksite te võibolla öelda, et hey võibolla see võtab elektrone ja saavutab negatiivse oks. astme.
-
Vesiniks, kui see oleks ühinenud magneesiumiga, sooviksite te võibolla öelda, et hey võibolla see võtab elektrone ja saavutab negatiivse oks. astme.
-
Vesiniks, kui see oleks ühinenud magneesiumiga, sooviksite te võibolla öelda, et hey võibolla see võtab elektrone ja saavutab negatiivse oks. astme.
-
Aga kui vesinik on ühinenud hapnikuga, siis see loovutab elektrone.
-
Aga kui vesinik on ühinenud hapnikuga, siis see loovutab elektrone.
-
Vesinikul on ainult üks elektron, mida loovutada.
-
Seega on oksüdatsiooniaste +1.
-
Nii vaatame.
-
Algul võite mõelda, et ma liidan oksüdatsiooniastmed kokku.
-
Algul võite mõelda, et ma liidan oksüdatsiooniastmed kokku.
-
+2 - 2 = 0 ja 0+1 = 0
-
Ma saan +1 oksüdatsiooniastmeks siin.
-
See ei ole ju loogiline, Sal.
-
See siin on neutraalne ühend.
-
Siin tuleb meelde jätta et, ühendiso n ju kaks hüdroksiidiooni.
-
Siin tuleb meelde jätta et, ühendiso n ju kaks hüdroksiidiooni.
-
Nii, et kõigepealt tuleb välja mõelda oksüdatsiooniastmed hüdroksiidioonides
-
Nii, et kõigepealt tuleb välja mõelda oksüdatsiooniastmed hüdroksiidioonides
-
Nii, et -2 + 1
-
Nii, et kogu hüdroksiidi molekuli summaks on -1.
-
Nii, et kogu hüdroksiidi molekuli summaks on -1.
-
Aga meil on neid kaks.
-
Eksju?
-
Meie ühendis on kaks hüdroksiidi molekuli.
-
Nii, et mõlemad neist annavad -1 laengu.
-
Nii, et mõlemad neist annavad -1 laengu.
-
Ja kuna neid on 2.
-
Siis on laenguks -2 ja magneesiumilt tuleb +2.
-
Ja see kokku on 0.
-
Sellega on asi ühelpool.
-
Nüüd ma teen natuke selgitamist.
-
Liigume tagasi jälle mõndade probleemide juurde.
-
Aga kõigepealt tahaks selgitada natuke oma terminoloogiat.
-
Aga kõigepealt tahaks selgitada natuke oma terminoloogiat
-
Kuna ma olen kasutanud sõnu "oksüdatsiooniaste" ja "oksüdeerunud"
-
Kuna ma olen kasutanud sõnu "oksüdatsiooniaste" ja "oksüdeerunud" .
-
Aga, me oleme lahendanud nii palju probleeme vee ioniseerimisega-- tegelikult, ma võtan 2 mooli vett.
-
Aga, me oleme lahendanud nii palju probleeme vee ioniseerimisega-- tegelikult, ma võtan 2 mooli vett.
-
Ja tasakaalustame selle H3O+OH-.
-
Ja loomulikult on kõik see vesilahuses.
-
Nüüd vaatame vett.
-
Mis on selle vee oksüdatsiooniastmed?
-
Me oleme seda juba teinud eelmises videos.
-
Oksüdatsiooniaste hapnikule on -2, kuna see võtab kaks elektroni kahelt vesinikult.
-
Oksüdatsiooniaste hapnikule on -2, kuna see võtab kaks elektroni kahelt vesinikult.
-
Iga vesinik annab ära ühe elektroni.
-
Seega nende oksüdatsiooniaste on +1.
-
Ja me näeme seda molekuli.
-
Kõik sobib.
-
Kuna sul on kaks vesinikku, mille oks. asta on +1.
-
Seega kokku +2.
-
+2 -2 = 0
-
Seega on see neutraalne ühend
-
Nüüd siin, mis on üksüdatsiooniastmed?
-
Üks vesinik jättis ühe veemolekuli maha ja ühines teise veemolekuliga, ilma et oleks kaasa võtnud oma elektroni.
-
Üks vesinik jättis ühe veemolekuli maha ja ühines teise veemolekuliga, ilma et oleks kaasa võtnud oma elektroni.
-
Üks vesinik jättis ühe veemolekuli maha ja ühines teise veemolekuliga, ilma et oleks kaasa võtnud oma elektroni.
-
Seega ta jättis elektroni siia.
-
Seega sellel hapnikul on ikka -2 oksüdatsiooniaste.
-
Ja see vesinik on ikka +1.
-
Ja seega -2 +1 = -1
-
Ja seega -2 +1 = -1
-
Ja seekord see toimib, kuna see ongi tegelik hüdroksiidiooni laeng.
-
Ja seekord see toimib, kuna see ongi tegelik hüdroksiidiooni laeng.
-
Nüüd, mis oksüdatsiooniastmed on siin?
-
igal vesinikul on laeng +1.
-
Ja sellel hapnikul siin on laeng +2.
-
Ja kui vaadata terve molekuli laengut, +1 kolmel vesinikul, seega +3.
-
Ja kui vaadata terve molekuli laengut, +1 kolmel vesinikul, seega +3.
-
Just liitsin nad kokku.
-
miinus 2.
-
Niisiis +3-2, terve molekuli laeng peaks olema seega +1
-
Niisiis +3-2, terve molekuli laeng peaks olema seega +1
-
Nüüd mu küsimus teile on, kas on mõni oksüdatsiooniaste nendel aatomitel muutunud?
-
Nüüd mu küsimus teile on, kas on mõni oksüdatsiooniaste nendel aatomitel muutunud?
-
Kõik vesinikud siin--ja seda võime kutsuda kaheks mooliks veeks.
-
Kõik vesinikud siin--ja seda võime kutsuda kaheks mooliks veeks.
-
Või kaheks molekuliks veeks.
-
Aga siin on 4 vesinikku.
-
On ju nii?
-
Ja nende kõikide oksüdatsiooniasta on 1.
-
Paremal pool on 4 vesinikku.
-
Ja kõigil on oksüdatsiooniaste 1.
-
Kuigi nende oksüdatsiooniaste on 1, selles reaktsioonis-- võite valida reaktsioonil ükskõik mis suuna--
-
Kuigi nende oksüdatsiooniaste on 1, selles reaktsioonis-- võite valida reaktsioonil ükskõik mis suuna--
-
vesinik ei ole oksüdeerunud.
-
Oksüdatsiooniaste ei muutunud.
-
Võib-olla see oksüdeerus eelmises reaktsioonis, kus
-
vesi tekkis, aga selles reaktsioonis mitte.
-
Samamoodi, hapnik- siin on kaks hapniku molekuli või kaks aatomit. siin.
-
Samamoodi, hapnik- siin on kaks hapniku molekuli või kaks aatomit. siin.
-
Igalühel neist -2 oksüdatsiooniastmeks.
-
Ka siin on kaks hapnikumolekuli.
-
Kõigil neil -2 oksüdatsiooniastmeks.
-
Selle reaktsiooni käis, vähemal ükski elektron ei muutnud omanikku oma oksüdatsioonimaailmas.
-
Selle reaktsiooni käis, vähemal ükski elektron ei muutnud omanikku oma oksüdatsioonimaailmas.
-
Seega see ei ole oksüdatsioonireaktsioon, ega ka redoksreaktsioon.
-
Ma räägin sellest veel detailsemalt järgmises videos.
-
Ja ma soovin selgeks teha, et miski siin ei oksüdeerunud või redutseerunud, kuna oksüdatsiooniastmed jäid samaks.
-
Ja ma soovin selgeks teha, et miski siin ei oksüdeerunud või redutseerunud, kuna oksüdatsiooniastmed jäid samaks.
-
Ja ma soovin selgeks teha, et miski siin ei oksüdeerunud või redutseerunud, kuna oksüdatsiooniastmed jäid samaks.
-
Kuna mõnikord ma ütlen, et vaadake.
-
Magneesiumil on oksüdatsiooniaste +2.
-
ja hapnikul -2
-
Magneesuim oksüdeerus.
-
Kuna kaks elektroni võeti talt ära,
-
Ja hapnik redutseerus.
-
Kuna ta liitis kaks elektroni.
-
Ja ma ütlen seda, kuna viitan mingile reaktsioonile, mis selle tulemuse tõi, mitte ei mõtle alati antud ülesandele.
-
Ja ma ütlen seda, kuna viitan mingile reaktsioonile, mis selle tulemuse tõi, mitte ei mõtle alati antud ülesandele.
-
Võib olla lihtsalt tegemist ülesandega, kus see tingimata ei juhtunud.
-
Võib olla lihtsalt tegemist ülesandega, kus see tingimata ei juhtunud.
-
Aga oksüdatsiooniaste magneesiumil on kindlasti +2
-
Aga oksüdatsiooniaste magneesiumil on kindlasti +2
-
Ja oksüdatsiooniaste hapnikul on -2.
-
Ja oksüdatsiooniaste hapnikul on -2.
-
Aga ma arvan, et te teate, mida ma räägin kui ütlen, et see oli oksüdeerunud.
-
Aga ma arvan, et te teate, mida ma räägin kui ütlen, et see oli oksüdeerunud.
-
Mingil hetkel, see läks neutraalsest magneesiumist positiivse laenguga magneesiumiks, kaotades 2 elektroni.
-
Mingil hetkel, see läks neutraalsest magneesiumist positiivse laenguga magneesiumiks, kaotades 2 elektroni.
-
Seega see oksüdeerus.
-
Nüüd võtame käsile mingid raskemad probleemid.
-
Nii hüdroksiidperoksiid-- olen juba mitu korda öelnud, et hapnikul on enamasti -2 oksüdatsiooniaste.
-
Nii hüdroksiidperoksiid-- olen juba mitu korda öelnud, et hapnikul on enamasti -2 oksüdatsiooniaste.
-
See on -1
-
Ma arvan, et te saate aru.
-
Need siin on +1.
-
Vesinik on +1 või -1.
-
Need siin on +2.
-
Ma arvan, et te saate aru.
-
Loeb kas aine soovib kaotada või saada juurde elektrone.
-
Võite mõelda, et veel on tavaliselt oksüdatsiooniaste -2.
-
Võite mõelda, et veel on tavaliselt oksüdatsiooniaste -2.
-
Nii et võite tunda kiusatust teha-- OK.
-
Vesinikul on +1, kuna see on seotud veega
-
Ja hapnikul on -2.
-
Aga kui te seda teete, tekib kohe küsimus.
-
See on neutraalne molekul--vaatame.
-
Kaks vesinikku +2.
-
Kaks hapnikku -2.
-
Miinus 4.
-
Nii et see oleks kokku -4 oksüdatsooniastmega.
-
Nii et see oleks kokku -4 oksüdatsooniastmega.
-
Aga nii see ei saa olla, kuna sellel puudub laeng.
-
Aga nii see ei saa olla, kuna sellel puudub laeng.
-
Seega on siin mingisugune mõistatus.
-
Ja mõistatus tekib, kuna kui vaadata vesinikperoksiidi struktuuri,
-
Ja mõistatus tekib, kuna kui vaadata vesinikperoksiidi struktuuri,
-
kaks hapnikku on üksteisega seotud.
-
Sealt tulebki peroksiid.
-
Ja mõlemad neist on seotud ühe vesinikuga.
-
Seega praegusel juhul, eriti esimese aasta keemiakursusel,,
-
peroksiidmolekulid, eriti vesinikperoksiid on erijuhtumid.
-
peroksiidmolekulid, eriti vesinikperoksiid on erijuhtumid.
-
On ka teisi, aga see on üks eriline juhtum, kus hapnikul ei ole -2 oksüdatsiooniastmeks.
-
On ka teisi, aga see on üks eriline juhtum, kus hapnikul ei ole -2 oksüdatsiooniastmeks.
-
Vaatame seda ühendit ja üritame välja nuputada, mis võiks olla hapniku oks. aste vesinikperoksiidis.
-
Vaatame seda ühendit ja üritame välja nuputada, mis võiks olla hapniku oks. aste vesinikperoksiidis.
-
Praegusel juhul vesinik-hapnik side, hapnik võtab elektroni ja vesinik kaotab selle.
-
Praegusel juhul vesinik-hapnik side, hapnik võtab elektroni ja vesinik kaotab selle.
-
Praegusel juhul vesinik-hapnik side, hapnik võtab elektroni ja vesinik kaotab selle.
-
Seega selle laeng on +1
-
Sama ka külje peal.
-
Hapnik, vähemalt siin sidemes säilitab +1 laengu.
-
See saab elektroni juurde.
-
Aga mis juhtub teise hapnikuga sideme juures?
-
Ei ole põhjust, miks üks hapnik peaks võtma elektrone teise hapniku juurest.
-
Ei ole põhjust, miks üks hapnik peaks võtma elektrone teise hapniku juurest.
-
Seega sellel ei ole mingit kokkupuudet oksüdatsiooniastmega.
-
Seega sellel ei ole mingit kokkupuudet oksüdatsiooniastmega.
-
Sellel juhul, hapniku oksüdatsiooniaste on +1.
-
Ka selle hapniku oksüdatsiooniaste on +1.
-
Seega mõlema vesinikul on oksüdatsiooniaste +1.
-
Te ütlesite, et hapnikute oksüdatsiooniaste on -1.
-
Seega summa on 0.
-
Kaks korda +1, pluss kaks korda -1 == 0
-
See on lihtsalt üks erijuhtum, mida on hea teada.
-
See on lihtsalt üks erijuhtum, mida on hea teada.
-
Teeme veel ühe.
-
Raud(III)karbonaat.
-
Nüüd, esimest korda-- Ma mäletan esimest korda kui kohtusime Raud 3 karbonaadiga.
-
Nüüd, esimest korda-- Ma mäletan esimest korda kui kohtusime Raud 3 karbonaadiga.
-
Mõtlesite ilmselt, et miks seda kutsutakse Raud(III)karbonaadiks, kui on ainult kaks raua molekuli.
-
Mõtlesite ilmselt, et miks seda kutsutakse Raud(III)karbonaadiks, kui on ainult kaks raua molekuli.
-
või kaks raua aatomit?
-
Ja nüüd saate teada, miks.
-
Vaatame oksüdatsiooniastmeid.
-
Nii hapnik.
-
Hapniku oksüdatsiooniaste on tavaliselt -2.
-
Hapniku oksüdatsiooniaste on tavaliselt -2.
-
Ja nüüd kui süsinik liitub hapnikuga-- vaatame perioodilisustabelit.
-
Ja nüüd kui süsinik liitub hapnikuga-- vaatame perioodilisustabelit.
-
Kui süsinik liitub hapnikuga.
-
Süsinik võib muutuda mõlemat moodi.
-
Mõnikord ta annab ära elektrone.
-
Mõnikord ta liidab elektrone.
-
Kui süsinik liitub hapnikuga, see siin on elektronpilv.
-
Kui süsinik liitub hapnikuga, siis see siin on elektronegatiivsem.
-
Järelikult hapnik võtab elektronid kuna, on elektronegatiivsem.
-
Järelikult hapnik võtab elektronid kuna, on elektronegatiivsem.
-
On ju nii?
-
Seega süsinik annab ära oma elektronid.
-
Aga kui palju elektrone saab süsinik loovutada?
-
Vaatame.
-
Tal on 1,2,3,4 valentselektroni.
-
Nii et kõige rohkem saaks ta ära anda 4 elektroni.
-
Nii et kõige rohkem saaks ta ära anda 4 elektroni.
-
Nii, lähme tagasi karbonaadi juurde.
-
Seega süsinik saaks maksimaalselt loovutada 4 valentelektroni.
-
Seega süsinik saaks maksimaalselt loovutada 4 valentelektroni.
-
Niisiis, mis on oksüdatsiooniaste karbonaatmolekulil?
-
Niisiis, mis on oksüdatsiooniaste karbonaatmolekulil?
-
Ehk CO3-l?
-
Nii, et see on +4 oksüdatsiooniastmega, kuna ta saab ära anda ainult 4 elektroni.
-
Nii, et see on +4 oksüdatsiooniastmega, kuna ta saab ära anda ainult 4 elektroni.
-
Kui tal liitub hapnikuga, siis peab ta elektronid ära andma.
-
Hapnik on rohkem elektronegatiivsem.
-
Igal hapnikul on -2.
-
Mõtleme selle üle.
-
Karbonaadil on +4 -(3*2).
-
Eksju?
-
Mul on 3 hapniku molekuli.
-
Seega 4-6 = -2
-
Järelikult kogu karbonaadi oksüdatsiooniaste on -2.
-
Järelikult kogu karbonaadi oksüdatsiooniaste on -2.
-
Seega kui kogu karbonaadimolekul on -2,
-
siis kogu panus--
-
Karbonaatmolekuli osasse.
-
Meil on 3 karbonaatmolekuli.
-
Iga ühe panus on -2,
-
Ehk siis kokku -6.
-
Kui see on -6 ja see on neutraalne molekul, siis 2-l rauaatomil on
-
Kui see on -6 ja see on neutraalne molekul, siis 2-l rauaatomil on
-
+6 oksüdatsiooniastmeks.
-
Kuna kokku peab tulema 0.
-
Kui mõlemad raual kokku on +6 oksüdatsiooniaste, siis kumbki neist
-
Kui mõlemad raual kokku on +6 oksüdatsiooniaste, siis kumbki neist
-
peab anda +3.
-
Ehk meie hüpoteetilises maailmas, kui see juhtub siis
-
vähemalt 3 elektroni pooldavad karbonaati rauale.
-
vähemalt 3 elektroni pooldavad karbonaati rauale.
-
Niisis miks seda kutsutakse raud(III)karbonaadiks?
-
Nüüdseks peaks see juba arusaadav olema.
-
Kuna see on raud oksüdatsiooniastmega +3.
-
Raud-- paljud metallid eriti siirdemetallid-- võivad omada mitut oksüdatsiooniastet.
-
Raud-- paljud metallid eriti siirdemetallid-- võivad omada mitut oksüdatsiooniastet.
-
Kui meil on raud(III)karbonaat, siis me teame, et raua oksüdatsiooniaste siin on +3.
-
Kui meil on raud(III)karbonaat, siis me teame, et raua oksüdatsiooniaste siin on +3.
-
Ehk ühe rauaatomi oksüdatsiooniaste siin on +3.
-
Ehk ühe rauaatomi oksüdatsiooniaste siin on +3.
-
Teeme veel ühe.
-
See on huvitav.
-
Äädikhape.
-
Ma arvan, et see on esimene kord, kui ma teile näitan äädikhapet.
-
Ma arvan, et see on esimene kord, kui ma teile näitan äädikhapet.
-
Ma ei hakka praegu süvenema tervesse orgaanilisse keemiasse.
-
Aga proovime välja nuputada, mis on siin laengud või oksüdatsiooniastmed.
-
Aga proovime välja nuputada, mis on siin laengud või oksüdatsiooniastmed.
-
Aga proovime välja nuputada, mis on siin laengud või oksüdatsiooniastmed.
-
Mõnikord näete seda sellisena kirjutatult.
-
Ütleksite, OK.
-
Hapnik, igal neist on laeng -2.
-
Hapnik, igal neist on laeng -2.
-
Vesinikud on kõik +1.
-
Vesinikud on kõik +1.
-
Kuidas meil sisi seni läheb?
-
Need hapnikud kokku on -4.
-
Ja vesinikud on +3.
-
Ja siin on +1.
-
Kui need kokku liita, saab 0-i,
-
Ja te mõtlete ilmselt, et oh süsinikel puudud oksüdatsiooniaste.
-
Ja te mõtlete ilmselt, et oh süsinikel puudud oksüdatsiooniaste.
-
Nende oksüdatsiooniaste peab olema 0.
-
Kuna kui vaadata vesinikke ja hapnikke siis on juba 0.
-
Kuna kui vaadata vesinikke ja hapnikke siis on juba 0.
-
Nüüd vaatame, kas asi on tegelikult ka nii.
-
kui näeme et süsinik liitub vesinikuga, kes võtab elektronid endale?
-
kui näeme et süsinik liitub vesinikuga, kes võtab elektronid endale?
-
Kui süsinik liitub vesinikuga.
-
Elektronegatiivsus-- minnes paremale.
-
Süsinik on elektronegtiivsem.
-
Talle suudab elektrone hoida paremini kui vesinik.
-
Talle suudab elektrone hoida paremini kui vesinik.
-
Seega vesinik kaotab elektronid.
-
Seega vesinik kaotab elektronid.
-
See on tegelikult kovalentne side, aga kui vaatame oksüdatsiooniastmeid siis teeskeleme, et tegu on ioonidega.
-
See on tegelikult kovalentne side, aga kui vaatame oksüdatsiooniastmeid siis teeskeleme, et tegu on ioonidega.
-
See on tegelikult kovalentne side, aga kui vaatame oksüdatsiooniastmeid siis teeskeleme, et tegu on ioonidega.
-
Praegusel juhul vesinik kaotab elektrone.
-
Praegusel juhul vesinik kaotab elektrone.
-
Seega oksüdatsiooniaste on +1.
-
See on kooskõlas praeguste teadmistega.
-
Ja tegelikult, on veel üks asi.
-
Kui ma teksin seda ülesannet siin, eeldaksin automaatselt et vesiniku oksüdatsiooniaste on +1.
-
Kui ma teksin seda ülesannet siin, eeldaksin automaatselt et vesiniku oksüdatsiooniaste on +1.
-
Seda sellepärast, et kõik muu molekulis on elektronegatiivsem kui vesinik.
-
Seda sellepärast, et kõik muu molekulis on elektronegatiivsem kui vesinik.
-
Seda sellepärast, et kõik muu molekulis on elektronegatiivsem kui vesinik.
-
Seega vesinik läheb +1 olekusse.
-
Kui siin oleks hunnik leeliseid ja leelismetalle, siis ma ei oleks nii kindel.
-
Kui siin oleks hunnik leeliseid ja leelismetalle, siis ma ei oleks nii kindel.
-
Siis ma arvaks, et võib olla vesinik võtab elektrone hoopiski neilt.
-
Siis ma arvaks, et võib olla vesinik võtab elektrone hoopiski neilt.
-
Igatahes.
-
Need kõik annavad elektrone süsinikule.
-
Seega nendest vesinikest saaks süsinik -3 oksüdatsiooniastme, eksju?
-
Seega nendest vesinikest saaks süsinik -3 oksüdatsiooniastme, eksju?
-
Need kadunud elektronid.
-
Süsinik saab 3 elektroni seega laeng langeb 3 võrra.
-
Süsinik saab 3 elektroni seega laeng langeb 3 võrra.
-
Süsinik-süsinik side.
-
Pole põhjust, miks üks süsinik peaks teiselt elektrone võtma.
-
Pole põhjust, miks üks süsinik peaks teiselt elektrone võtma.
-
Kõik süsinikud on võrdsd.
-
Seega siin ei ole mingit ülekannet.
-
Seega selle süsiniku oksüdatsiooniaste on-3.
-
Mis toimub teisel pool?
-
Me teame et vesinik on +1.
-
Me teame et vesinik on +1.
-
Ta annab oma elektroni hapnikule.
-
See hapnik nagu enamik hapnike võtab kaks elektroni.
-
See hapnik nagu enamik hapnike võtab kaks elektroni.
-
Ühe sellelt süsinikult ja ühe sellelt vesinikult.
-
Seega on tal -2 oksüdatsiooniaste.
-
Ka see hapnik võtab kaks elektroni.
-
Sellel juhul mõlemad tulevad sellelt oranžilt süsinikult.
-
Sellel juhul mõlemad tulevad sellelt oranžilt süsinikult.
-
Seega on tal -2 oksüdatsiooniaste.
-
Mis on süsiniku oksüdatsiooniaste?
-
Ta kaotas kaks elektroni sellele hapnikule ja ühe
-
elektroni sellele hapnikule.
-
Jätke meelde, et see hapnik sai ühe elektroni süsinikult ja teise vesinikult.
-
Jätke meelde, et see hapnik sai ühe elektroni süsinikult ja teise vesinikult.
-
Seega ta kaotas ühe elektroni siia ja teise sinna.
-
Kokku 3 tükki.
-
Niisiis peaks tal olema +3 laeng.
-
Seega tuleb välja, et keskmine oksüdatsiooniaste süsinikul äädikhappes on 0.
-
Seega tuleb välja, et keskmine oksüdatsiooniaste süsinikul äädikhappes on 0.
-
Kuna -3 +3 = 0
-
Ja sellepärast ma ütlesingi, oh, äkki need on 0.
-
Kui kirjutada välja nende oksüdatsiooniastmed, siis sellel rohelisel süsinikul on -3 oksüdatsiooniaste.
-
Kui kirjutada välja nende oksüdatsiooniastmed, siis sellel rohelisel süsinikul on -3 oksüdatsiooniaste.
-
Ja oranžil, sellel oranžil süsinikul on +3.
-
Ja oranžil, sellel oranžil süsinikul on +3.
-
Kui said sellest aru, ma ei usu, et see on ilmatuma raske, oled oksüdatsiooniastme-spetsialist.
-
Kui said sellest aru, ma ei usu, et see on ilmatuma raske, oled oksüdatsiooniastme-spetsialist.
-
Ma arvan, et nüüd peaks sul see selge olema.
-
Järgmises videos hakkame uurima oksüdatsiooni redoksreaktsiooni.
-
Järgmises videos hakkame uurima oksüdatsiooni redoksreaktsiooni.