-
Tere tulemast statistika esitusloendisse.
-
Midagi, mida ma olen juba ammu mõelnud teha.
-
Niisiis, ma tahaks siis kohe asja juurde asuda ja
-
Ma püüan teha niipalju näiteid kui võimalik ja loodetavasti
-
anda Teile aimu, mis see statistika üldse on.
-
Ja alustuseks, juhul kui Te ei ole
-
selle teemaga tuttav, kuigi ma arvan, et paljudel inimestel on
-
siiski eelaimdus, mis see statistika on.
-
Ja põhiliselt, üsna üldises sõnastuses, on see
-
andmetest aru saamine ja nendega tegutsemine.
-
Ning seda saab üldjoontes liigitada.
-
Seal on võib-olla kolm kategooriat.
-
Kõigepealt on meil kirjeldav.
-
Ütleme et Teil on palju andmeid ja Te soovite kellelegi
-
nendest rääkida, andmata talle kõik andmed.
-
Võib-olla Te suudate leida mingi otsese numbri, mis
-
mingil viisil esindab kõiki antud andmeid ilma, et
-
peaksite kõiki andmeid vaatlema.
-
See oleks siis kirjeldav statistika.
-
Siis on ka olemas ennustav statistika.
-
Ma teatud määral grupeerin nad kokku.
-
Siis on ka järelduslik statistika.
-
Ja see on siis kui Te kasutate andmeid selleks, et
-
teha kokkuvõtteid.
-
Ütleme, et Te olete lisanud mõned andmed üldkogumist valimisse
-
ja me räägime veel palju valimitest ja üldkogumist, aga
-
Ma arvan, et teil on aimdus olemas millega tegu?
-
Kui ma uurin kolme inimest, kes lähevad
-
presidenti valima, siis silmnähtavalt pole ma uurinud kogu populatsiooni.
-
Ma uurisin valimit.
-
Kuid järelduslik statistika on see kui me saame teha
-
mõningaid matemaatilisi tehteid valimiga, siis võib-olla saame ka sealt midagi järeldada või
-
teha kokkuvõtte kogu antud kogumist.
-
See on alles üsna suur pilt sellest, mis
-
statistika üldse on.
-
Hakkame siis asjaga pihta ja alustame
-
kirjeldava statistikaga.
-
Nii kõigepealt, ma ei tea mida ma tahaksin
-
teha või mida ma arvan,et enamus inimesi tahaks teha kui neile
-
antakse hunnik numbreid ja nad peaksid neid kirjeldama.
-
Võib-olla ma mõtlen välja mõne numbri mis on kõige
-
otsesem antud numbritest.
-
Või mõni number, mis kirjeldab, teatud mõttes, keskset tendentsi.
-
see on sõna, mida te kohtate statistika raamatutes väga palju.
-
Antud numbrite loetelu keskne tendents.
-
Seda nimetatakse ka keskmiseks.
-
Ja ma olen natukene täpsem siin kui ma muidu olen
-
sõnaga "keskmine". Kui ma räägin sellest siinses kontekstis
-
siis keskmine on number mis mingit moodi
-
annab Meile aimu kesksest tendentsis.
-
Või äkki number, mis on kõige esinduslikum antud numbrite loendis.
-
Ma tean et see kõik kõlab väga abstraktselt, aga
-
teeme mõned näited.
-
On olemas mitmeid võimalike viise kuidas Te saate mõõta
-
keskset tendentsi või keskmist antud numbrite loetelus.
-
Ja te olete tõenäoliselt neid enne näinud.
-
Rangelt öeldes on need keskmised.
-
Tegelikult on seal mitmeid tüüpi keskmisi, kui me jääme
-
aritmeetilise keskmise juurde.
-
Geomeetrilise keskmise ja võib-olla ühel päeval Me ka
-
avaldame harmoonilise keskmise.
-
Seal on siis keskmine, mediaan ja mood.
-
Ja statistilises keeles, need kõik võimaldavad kirjeldada
-
andmeid või kogumi keskset tendentsi.
-
Või valimi keskset tendentsi.
-
Ja need kõik on ülidselt- need võivad olla
-
keskmise vormid.
-
Ja ma arvan kui me näeme näiteid siis see kõik
-
on rohkem mõistlikum.
-
Igapäeva kõnes, kui inimesed räägivad keskmisest, ma arvan
-
et Te olete juba arvutanud keskmisi oma elus ja nad on
-
harilikult aritmeetilise tähendusega.
-
Siis tavaliselt kui keegi ütleb, et "Võtame nende arvude keskmise"
-
Ja nad eeldavad et Te teete midagi, nad tahavad
-
et te mõtleksite välja aritmeetilise tähenduse.
-
Nad ei taha et Te leiaksite mediaani või moodi.
-
Aga enne kui me liigume edasi, räägime mis need
-
asjad üldse on.
-
Teeme ühe numbrite loetelu.
-
Ütleme et mul on number 1
-
siis veel 1 ja 2 ja 3
-
siis veel 4
-
Sellest peaks piisama
-
Me tahame lihtsalt lihtsat näidet.
-
Niisiis keskmine või aritmeetiline keskmine on arvatavasti see, millega Te
-
olete kõige rohkem tuttav kui inimesed räägivad keskmisest.
-
Ja põhiliselt Te liidate kõik need numbrid ja
-
saadud summa jagate numbrite arvuga.
-
Praegusel juhul oleks see 1 +1+2+3+4
-
Ja Te jagate selle üks,kaks,kolm,
-
neli, viiega.
-
See on?
-
1+1 on 2
-
2+2 on 4
-
4+3 on seitse
-
7+4 on üksteist.
-
See on siis võrdne 11/5-ga
-
Ja see on?
-
See on 2 1/5
-
Ja see on võrdne 2,2-ga
-
Ja keegi võib öelda, et "Hei,kas tead.
-
See on päris esinduslik
-
number antud loetelus.
-
See on number millele kõik need numbrid on lähedal.
-
Või, et 2.2 on antud loetelu keskne
-
tendents.
-
Ja üldises keeles oleks see siis keskmine.
-
Aga kui me tahame olla natukene konkreetsemad, siis
-
see on meie loetelu aritmeetline keskmine.
-
Ja Te näete, et see natukene kirjeldab kõik neid numbreid.
-
Kui ma ei taha teile anda kogu listi viie numbriga, selle asemel
-
võiksin öelda. "Mul on 5 numbriline loetelu ja
-
nende keskmine on 2.2" See ütleb Teile natukene
-
millised need numbrid on.
-
Me räägime natukene rohkem kuidas Te saate teada kui kaugel
-
need numbrid on keskmisest, arvatavasti järgmises videos.
-
See on siis üks mõõde.
-
Teine mõõde oleks siis, selle asemel et arvutada, võiksime panna
-
numbrid järjekorda, mida ma
-
tegelikult juba tegin.
-
Lihtsalt kirjutame need järjekorras uuesti.
-
1,1,2,3,4
-
Ja võtame lihtsalt keskel asuva numbri.
-
Nii seal on siis üks,kaks,kolm,neli,viis numbrit
-
Siis keskel asuv number peaks olema see?
-
Keskel asuv number on kaks.
-
Siin on kaks numbrit mis on suuremad kui 2 ja siin on kaks
-
numbrit mis on väiksemad kui 2.
-
Ning seda kutsutakse mediaaniks.
-
See on tegelikult üsna lühike arvutus
-
Te peate lihtsalt sorteerima need numbrid.
-
Ja siis ükskõik mis numbri, millest on samapalju numbreid
-
suuremaid kui ka väiksemaid.
-
Niisiis antud järjestuse mediaan on 2.
-
Ja Te näete, et see arv on üsna lähedal
-
keskmisele.
-
Ning seal ei ole õiget vastust.
-
Kumbki neist pole parem vastus keskmiseks.
-
Need on lihtsalt erinevad viisid kuidas keskmist mõõta.
-
Nii siin siis on mediaan.
-
Ja ma tean mida Te arvatavasti mõtlete."See oli küll
-
parajalt lihtne kui meil on viis numbrit.
-
Mis siis oleks kui meil on kuus numbrit?" Mis siis teha tuleks?
-
Mis siis oleks kui see oleks meie numbrite järjestus?
-
1,1,2,3 lisame siia veel ühe 4.
-
Nii nüüd siin pole enam keskel asuvat numbrit.
-
Ma tahan öelda et 2 ei ole enam keskel asuv number, sest siin on kaks numbrit väiksemad
-
ja kolm numbrit suuremad kui 2.
-
Ja siis ka 3 ei ole keskmine number sest, seal on kolm numbrit
-
suuremad ja, vabandust, seal on 2 numbrit suuremad ja kolm
-
numbrit väiksemad.
-
Nisiisi siin ei olegi keskel asuvat numbrit.
-
Nii kui sul on paarisarvulisel hulgal numbreid ja keegi ütleb teile
-
et leia selle hulga mediaan, siis mida Te teete, Te võtate
-
kaks keskel asuvat numbrit ja leiate nende
-
aritmeetilise keskmise.
-
Praegusel juhul oleks siis meie mediaan 2.5
-
Olgu nii.
-
Aga jätame selle praegu sinna paika ja ma tahan võrrelda
-
mediaane ja keskmisi ja moode ühe ja sama
-
numbrite loeteluga.
-
Aga seda on hea teada, sest mõnikord
-
võib see olla natukene segane.
-
Ja need on kõik definitsioonid.
-
Need on kõik nagu matemaatilised tööriistad mille abil
-
üritame numbritest aru saada.
-
See ei ole keegi kunagi nägi neid valemeid
-
päikese pealt ja ütles, et oh see on osa universumist
-
siis järelikult niiviisi peakski keskmist arvutama.
-
Need on hoopis inimeste välja mõeldud selleks, et
-
oleks võimalik suurest hulgast numbritest aru saada.
-
See ei ole suur hulk andmeid, aga 5 numbri asemele kui Meil
-
oleks 5 miljonit numbrit, Te võite kindel olla, et
-
teile ei meeldiks igat numbriga eraldi tegeleda.
-
Igatahes, enne kui ma räägin rohkem sellest, tahan ma rääkida,
-
mis asi see mood on.
-
Ja mood mingil määral, on minu arvates enamiku inimeste jaoks
-
unustatud või nad pole seda kunagi õppinud ja kui nad näevad
-
sellist asja eksamil, on nad segaduses, sest nad arvavad et see kõlab väga
-
keeruliselt. Aga mingil määral on see kõige lihtsam
-
mõõde antud teemas.
-
Mood ütleb ära millist numbrit on kõige rohkem antud loetelus.
-
Selles näites on meil kaks ühte ja teisi numbreid
-
ainult üks kord.
-
Mood siin on siis 1.
-
Niisiis mood on enam levinud number.
-
Ja siis võidakse öelda, et mis oleks kui
-
see oleks meie loetelu?
-
1,1,2,3,4,4. Siin on meil kaks 1 ja kaks 4.
-
See on koht kus mood läheb vähekene keerulisemaks, sest
-
kumbki neist ei oleks õige vastus moodile.
-
Sa võid öelda, et mood on 1 või
-
mood on 4 ja siis läheks asi ebamääraseks.
-
Ja Te kindlasti soovite natuke selgitust inimeselt
-
kes sinult seda küsib.
-
Enamik kordadest kui testis küsitakse, siis seal puudub selline
-
kahemõttelisus.
-
Seal on kõige enam levinum number loetelus.
-
Nüüd siis mõtlete et miks ei ole üks
-
nendest piisavalt hea?
-
Kas teate miks me õpime keskmistest, miks me lihtsalt
-
ei kasuta keskmisi?
-
Võiks miks me ei kasuta aritmeetilist keskmist koguaeg?
-
Milleks on mediaan ja mood head?
-
Ma proovin teha nüüd ühe näite ja näha kas
-
Te saate aru.
-
Ja siis Te võite mõelda natukene rohkem.
-
Ütleme et mul on selline numbrite rida.
-
3,3,3,3,3 ja ma ei tea näiteks 100
-
Niisiis mis oleks aritmeetiline keskmine siin?
-
Mul on viis 3 ja 100
-
See oleks siis 115 jagada 6-ga
-
Sest meil on üks kaks kolm keli viis kuus numbrit.
-
115 on lihtsalt nende summa
-
See on siis võrdne- kui palju kordi läheb kuus 115 sisse.
-
Kuus läheb sinna ühe korra
-
Üks korda 6 on kuus
-
55 läheb sinna sisse 9 korda.
-
Üheksa korda 6 on 54
-
See on siis võrdne 19 1/6-ga
-
Heaküll.
-
Ma lihtsalt liitsin kõik need numbrid ja jagasin
-
nende numbrite kogusega.
-
Aga minu küsimus on, et kas see on tõesti piisav selle
-
numbrite loetelu kirjeldus.
-
Ma tahan öelda, et mul hunnik kolmesid ja siis on mul 100 ja
-
ootamatult, me ütleme, et keskne tendents on 19 1/6.
-
Ma tahan öelda et 19 1/6 ei tundu väga indikatiivne
-
selles loetelus.
-
Võibolla siiski on, see sõltub Teie vajadusest, aga
-
see tundub natuke mööda olevat ju.
-
Ma tahan öelad et minu vaist ütleks et keskne tendents on
-
natukene lähemal kolmele, sest seal palju kolmesi.
-
Aga mida siis mediaan meile ütleb?
-
Ma juba panin need numbrid järjekorda.
-
Kui ma annaksin need korrapäratult, siis te tahaksid need järjekorda
-
panna ja siis öelda mis on keskel asuv number.
-
Vaatame siis, kaks keskmist numbrit, kuna mul on paaris arv numbreid
-
on 3 ja 3
-
Kui ma nüüd võtan keskmise 3 ja 3-st või ma peaksin täpsemalt
-
ennast väljendama.
-
Kui ma võtaksin aritmeetilise keskmise numbritest 3 ja 3 siis saaksin vastuseks 3.
-
See oleks võib-olla parem mõõde keskseks tendentsiks
-
või keskmiseks selles loetelus.
-
Põhiliselt, mis see teeb, kui võtate mediaani, ma ei olenud
-
eriti mõjutatud sellest väga suurest numbrist, mis on teistest
-
palju erinev.
-
Statistikas kutsutakse seda eemalasujaks.
-
Number, mis ütleme et Te räägide keskmistest maja hindadest
-
võib-olla, et iga maja linnas maksab 100,000 dollarit
-
ja siis on seal üks maja mis maksab 1 triljon dollarit.
-
Ja kui keegi ütleb sulle et keskmine maja hind oleks
-
ma ei tea üks miljon dollarit, siis Teil oleks väga vale
-
ettekujutus sellest linnast.
-
Aga maja hindade mediaan oleks 100.000 dollarit ja
-
Teil oleks parem arusaam, millised majad on selles linnas.
-
Analoogiliselt, see mediaan, võib-olla, annab Teile
-
selgema arusaama millised numbrid on selles loetelus.
-
Sest aritmeetline keskmine oli viltune, selle
-
eemalasuja tõttu.
-
Ja mis see eemalasuja on, see on selline asi, mida
-
statistikaga tegeleja ütleks, et
-
Ma tean seda, kui ma seda näen.
-
Sellel puudub formaalne definitsioon, aga see kaldub olema
-
number, mis silmapaistvalt erineb teistest ja mõnikord
-
seetõttu, mõõtmise viga või midagi sellist.
-
Ja lõpuks mood.
-
Mis on kõige enam levinud number antud loetelus?
-
Meil on viis 3-e ja üks 100
-
Siis kõige levinum number jällegi on 3.
-
Sellisel juhul, kui Teil on selline eemalasuja, siis mediaan ja
-
mood kalduvad olema,
-
parem anda Teile tunnus mida need numbrid
-
esindavad.
-
Võib-olla see oli lihtsalt mõõtmise viga.
-
Aga ma ei tea, me tegelikult ei tea
-
mida nad kirjeldavad.
-
Kui need oleksid kodude hinnad, siis ma vaidleksin vastu,
-
tõenäoliselt rohkem indikatiivsemad mõõtmed kui need
-
kodud seal piirkonnas maksavad.
-
Aga kui see oleks midagi muud, kui need oleksid mingid testi tulemused,
-
võib-olla, seal on üks õpilane, üks kuuest, kes
-
tegi väga väga hästi, ja kõik teised
-
ei õppinud üldse.
-
See on rohkem indikatiivsem, umbes, et kuidas õpilased
-
sellisel tasemel oskavad keskmiselt.
-
Igatahes ma olen lõpetanud selle kõigega nüüd.
-
Ja ma julgustaks Teid mängima paljude numbritega ja tegelema
-
nende mõistetega ise.
-
Järgmises videos me uurime rohkem kirjeldavat
-
statistikat.
-
Selle asemel et rääkida kesksest tendentsist, me räägime
-
kui palju eemal on numbrid
-
kesksest tendentsist.
-
Näeme järgmise video aeg.