Kuidas sai Brexit juhtuda ja mida nüüd teha?
-
0:02 - 0:03Ma olen britt.
-
0:04 - 0:05(Naer)
-
0:06 - 0:08(Aplaus)
-
0:08 - 0:13Kunagi varem ei ole lause "Ma olen britt"
tekitanud niipalju haletsust. -
0:13 - 0:14(Naer)
-
0:15 - 0:17Ma olen pärit saarelt, kus
paljudele meeldib uskuda, -
0:17 - 0:21et me pole viimase aastatuhande
jooksul eriti muutnud. -
0:21 - 0:24Ajaloo vältel oleme küll
teisi sundinud muutuma, -
0:24 - 0:27aga ennast oleme muutnud palju vähem.
-
0:27 - 0:30Seetõttu oli minu jaoks kohutav šokk,
-
0:30 - 0:33kui 24. juunil ärgates avastasin,
-
0:33 - 0:36et Suurbritannia oli hääletanud
Euroopa Liidust väljaastumise poolt, -
0:36 - 0:38peaminister oli tagasi astunud,
-
0:38 - 0:41ja et Šotimaa kaalus referendumit,
-
0:41 - 0:46millega Ühendkuningriik
oma eksistentsi lõpetaks. -
0:47 - 0:50Nii et minu jaoks oli see kohutav šokk,
-
0:50 - 0:53nagu oli see šokk paljude teistegi jaoks.
-
0:53 - 0:54Aga see oli ka midagi,
-
0:54 - 0:58mis järgnevate päevade jooksul
tekitas Suurbritannias -
0:58 - 1:01täieliku poliitilise kokkuvarisemise.
-
1:01 - 1:03Oli neid, kes nõudsid uut referendumit
-
1:03 - 1:08justkui spordis saaks peale kaotust
vastaselt nõuda uut mängu. -
1:08 - 1:11Kõik süüdistasid kedagi teist.
-
1:12 - 1:15Rahvas süüdistas peaministrit,
et too oli referendumi korraldanud. -
1:15 - 1:18Opositsiooniliidrit süüdistati,
et ta võidelnud piisavalt. -
1:18 - 1:19Noored süüdistasid vanu.
-
1:19 - 1:23Haritud süüdistasid vähemharituid.
-
1:23 - 1:26Selle täieliku kokkuvarisemise
tegi veelgi hullemaks -
1:27 - 1:29üks kohutav nähtus, mis sellega kaasnes:
-
1:29 - 1:32nii palju ksenofoobia ja rassiviha
ilmingud Suurbritannia tänavatel, -
1:33 - 1:37pole ma elus kunagi varem näinud.
-
1:37 - 1:42Arutletakse selle üle, kas Suurbritannia
on muutumas Väikeseks Inglismaaks, -
1:42 - 1:44või nagu üks mu kolleeg ütles,
-
1:44 - 1:48kas meist saab 1950ndate stiilis
nostalgiline teemapark -
1:48 - 1:50mis hulbib Atlandi ookeanis.
-
1:51 - 1:51(Naer)
-
1:54 - 1:56Aga ma tahaksin hoopis küsida,
-
1:56 - 2:01kas me üldse peaksime
olema nüüd nii šokeeritud? -
2:01 - 2:04Kas see kõik juhtus tõesti üleöö?
-
2:04 - 2:06Või on siin mängus sügavamad
strukturaalsed põhjused, -
2:06 - 2:08mis on meid sellise olukorrani viinud?
-
2:08 - 2:10Niisiis astuksin sammu tagasi
-
2:10 - 2:13ja esitaksin kaks põhimõttelist küsimust.
-
2:13 - 2:16Esiteks, mida Brexit tähendab,
-
2:16 - 2:18ja seda mitte ainult Suurbritannias,
-
2:18 - 2:20vaid meie kõigi jaoks üle kogu maailma?
-
2:20 - 2:23Ja teiseks, mida meil tuleks teha?
-
2:23 - 2:26Kuidas peaksime reageerima?
-
2:26 - 2:29Esiteks, mida Brexit tähendab?
-
2:29 - 2:32Tagantjärele tarkus on tore.
-
2:32 - 2:36Brexit ütleb nii mõndagi
meie ühiskonna kohta -
2:36 - 2:39ja ka teiste ühiskondade kohta
kõikjal maailmas. -
2:39 - 2:43Brexit toob selgelt välja, kui
piinlikult pimedad oleme olnud -
2:43 - 2:44oma ühiskonna lõhestatuse osas.
-
2:45 - 2:47Hääled jagunesid tulenevalt vanusest
-
2:47 - 2:51haridusest, sotsiaalsest
klassist ja elukohast. -
2:51 - 2:54Noorte valimisaktiivsus
polnud teab mis suur, -
2:54 - 2:56aga need, kes osalesid,
hääletasid jäämise poolt. -
2:56 - 3:00Vanemad inimesed tahtsid siiralt
Euroopa Liidust välja astuda. -
3:00 - 3:03Piirkondlikult olid London ja Šotimaa
-
3:03 - 3:06kõige rohkem Euroopa Liitu jäämise poolt,
-
3:06 - 3:10samas kui mujal Suurbritannias
oli seis märksa vastuolulisem. -
3:11 - 3:15Ilmenud vastuseisu tuleb
tunnistada ja tõsiselt võtta. -
3:15 - 3:18Aga eelkõige tuleb hääletustulemust
võtta kui õppetundi -
3:18 - 3:20kaasaegse poliitika olemuse kohta.
-
3:21 - 3:25Kaasaegne poliitline maastik
ei jagune rangelt parem- ja vasakpoolseks. -
3:25 - 3:27Põhiküsimus ei ole enam
maksudes ja kulutustes. -
3:28 - 3:30Küsimus on globaliseerumises.
-
3:30 - 3:32Poliitikud jagunevad tänapäeval kaheks:
-
3:32 - 3:35need, kes lähevad globaliseerumisega kaasa
-
3:35 - 3:38ja need, kes globaliseerumist kardavad.
-
3:39 - 3:41(Aplaus)
-
3:43 - 3:46Kui vaatame lähemalt,
miks siis osad eelistasid lahkuda - -
3:46 - 3:49nimetagem neid lahkujateks
ja teisi jääjateks, -
3:49 - 3:52siis näeme, et arvamusküsitlustes
tõusis eristavana esile kaks teemat. -
3:52 - 3:56Esimene teema oli sisseränne
ja teine suveräänsus, -
3:56 - 3:59mis mõlemad peegeldavad inimeste tahet
-
3:59 - 4:02taastada kontroll oma elu üle,
-
4:02 - 4:06ja arvamust, et poliitikud
ei seisa nende huvide eest. -
4:06 - 4:12Selline mõtlemine on aga
märk hirmust ja võõrandumisest. -
4:12 - 4:15See tähistab tagasipöördumist
-
4:15 - 4:17natsionalismi ja piiride juurde,
-
4:17 - 4:20millega paljud meist nõustuda ei saaks.
-
4:20 - 4:23Ma väidan seega, et asjad
on keerulisemad, kui paistab, -
4:23 - 4:24et liberaalsed internatsionalistid
-
4:24 - 4:28nagu ma ise - ja ma pean end
kindlalt selle maailmavaate esindajaks, -
4:28 - 4:30peavad end taas pildile tooma,
-
4:30 - 4:34selleks et mõista, kuidas me oleme
praeguse olukorrani jõudnud. -
4:35 - 4:38Kui vaadata hääletustulemuste jagunemist
Suurbritannias tervikuna, -
4:39 - 4:41on eraldusjooned väga selged.
-
4:41 - 4:44Sinised piirkonnad on jäämise poolt
-
4:44 - 4:46ja punased alad lahkumise poolt.
-
4:46 - 4:48Seda pilti vaadates jahmatas mind,
-
4:48 - 4:52kui vähe ma olen tegelikult
käinud neis piirkondades, -
4:52 - 4:54mis on märgitud punasega.
-
4:54 - 4:59Äkki sain aru, et kui võtta
50 suurimat Suurbritannia piirkonda, -
4:59 - 5:02kus oli kõige enam lahkumise pooldajaid,
-
5:02 - 5:07olen ma neis paigus viibinud
elu jooksul kokku vast 4 päeva. -
5:07 - 5:12Leidus kohti, mille nimesid
ma ei teadnudki. -
5:12 - 5:15See avastus šokeeris mind,
-
5:15 - 5:17sest see tähendas, et minusugused,
-
5:17 - 5:20kes me peame end sõbralikuks,
avatuks ja tolerantseks, -
5:20 - 5:23äkki ei tunnegi oma kodumaad
ega siinseid inimesi -
5:23 - 5:26sugugi nii hästi, kui ise arvame.
-
5:27 - 5:30(Aplaus)
-
5:36 - 5:40Kõige keerulisem ongi leida see tee,
-
5:40 - 5:44kuidas õnnestuks tuua
globaliseerumine ka nende inimesteni, -
5:44 - 5:47mõistes, et neid, kes pole
ehk õppinud ülikoolis, -
5:47 - 5:50kes ei pruugi olla
kasvanud üles Internetiga, -
5:50 - 5:53kel pole olnud võimalusi reisimiseks,
-
5:53 - 5:55ei pruugi veenda samad argumendid,
-
5:55 - 5:57mis on veenvad meie jaoks,
-
5:57 - 5:59kes me elame oma liberaalses mullis.
-
5:59 - 6:01(Aplaus)
-
6:04 - 6:07Tuleb kõnetada ja mõista
senisest suuremat osa ühiskonnast. -
6:08 - 6:10Lahkumisreferendumil purjetas vähemus
-
6:10 - 6:13hirmutamise ja vihaõhutamise laineharjal,
-
6:13 - 6:16luues valesid ja usaldamatust
-
6:16 - 6:19tekitades illusiooni, et see rahvahääletus
-
6:19 - 6:21võiks kuidagi vähendada põgenike arvu,
-
6:21 - 6:23kes tulevad Euroopasse varjupaika otsima,
-
6:23 - 6:27samas kui Euroopa Liitu jäämise
referendumil polnud vähematki pistmist -
6:27 - 6:29väljaspoolt Euroopat tuleva sisserändega.
-
6:30 - 6:33Aga enamuse lahkumise
poolt hääletanute jaoks -
6:33 - 6:36oli põhimureks pettumine
poliitikas ja poliitikutes. -
6:36 - 6:39Paljude jaoks oli see protestihääletus,
-
6:39 - 6:41võimalus öelda, et neid ei esinda keegi,
-
6:41 - 6:45et nad ei leidnud ühtki poliitilist
parteid, mis kaitseks nende huve -
6:45 - 6:48ja seetõttu hääletasid nad
poliitilise eliidi vastu. -
6:49 - 6:52Sama toimub ka mujal Euroopas
-
6:52 - 6:54ja enamikes liberaalsetes
demokraatlikes riikides. -
6:55 - 6:59Seda näitab Donald Trumpi
populaarsuse kasv USAs, -
7:00 - 7:03Viktor Orbani tõusev natsionalism Ungaris,
-
7:04 - 7:08Marine Le Peni populaarsuse
kasv Prantsusmaal. -
7:08 - 7:12Brexiti potentsiaal on olemas
kõigis meie ühiskondades. -
7:13 - 7:16Arvan, et siin tuleks hoopis
küsida minu teist küsimust: -
7:16 - 7:19nimelt, kuidas tuleks sellele
üheskoos reageerida? -
7:20 - 7:25Me kõik, kellele on oluline liberaalse
avatud ja salliva ühiskonna loomine, -
7:25 - 7:28vajame kiiremas korras uut visiooni,
-
7:28 - 7:31visiooni sallivamast ja
kaasavamast globaliseerumisest, -
7:32 - 7:36mis võtaks inimesed endaga kaasa,
mitte ei jätaks maha. -
7:36 - 7:39Selline globaliseerumise visioon
-
7:39 - 7:43peaks algama globaliseerumise
positiivsete külgede nägemisest. -
7:44 - 7:46Majandusteadlased on üksmeelel,
-
7:46 - 7:50et vabakaubandus, kapitali vaba liikumine,
inimeste vaba liikumine, -
7:50 - 7:53on kõigile kokkuvõttes kasulik.
-
7:54 - 7:57Rahvusvaheliste suhete eksperdid
on ühel nõul selles, -
7:57 - 7:59et globaliseerumine loob
vastastikkuse sõltuvuse, -
7:59 - 8:02mis omakorda viib koostööle ja rahule.
-
8:02 - 8:06Siiski on globaliseerumisel ka
ümberjaotamise efekt. -
8:07 - 8:09Ta tekitab võitjaid ja kaotajaid.
-
8:09 - 8:12Näiteks sisserände puhul on teada,
-
8:12 - 8:15et tervikuna on sisserändel majandusele
peaaegu alati positiivne mõju, -
8:15 - 8:19ükskõik, mis olukorras ja tingimustel.
-
8:19 - 8:21Samas tuleb selgelt teadvustada,
-
8:21 - 8:24et see toob endaga kaasa ümberjaotamise.
-
8:24 - 8:28Pole vähetähtis, et madalate
oskustega inimeste sisseränne -
8:28 - 8:32võib tuua kaasa palgataseme languse
vähekindlustatud ühiskonnagruppides, -
8:32 - 8:34ja samuti avaldada survet
kinnisvarahindadele. -
8:34 - 8:36Tervikuna on sisserände
mõju siiski positiivne, -
8:36 - 8:38kuid see tähendab, et on rohkem neid,
-
8:38 - 8:41kes seda kasu peavad omavahel jagama
-
8:41 - 8:42ja nendega arvestama.
-
8:43 - 8:482002. aastal pidas endine
ÜRO peasekretär Kofi Annan -
8:48 - 8:51kõne Yale'i Ülikoolis.
-
8:51 - 8:55Selle kõne teemaks oli
kaasav globaliseerumine. -
8:55 - 8:58See väljend saigi alguse tema kõnest.
-
8:58 - 9:01Ja ta ütles, parafraseerin teda:
-
9:01 - 9:06'Globaliseerumise kasvuhoone
peab olema kõikidele avatud, -
9:06 - 9:09vaid nii saab ta jääda turvaliseks.
-
9:09 - 9:12Eelarvamused ja hoolimatus
-
9:12 - 9:19on globaliseerumise valikulisust
ja vastandumist peegeldav inetu pale. -
9:19 - 9:23Kaasava globaliseerumise
kontseptsioon tõusis uuesti päevakorrale -
9:23 - 9:272008. aastal edumeelse
riigivalitsemise konverentsil, -
9:27 - 9:31kus osalesid paljude Euroopa
riikide valitsusjuhid. -
9:31 - 9:35Kuna 2008. aasta märksõnadeks olid
kärped ja finantskriis, -
9:35 - 9:38siis kadus see kontseptsioon
peaaegu jäljetult. -
9:38 - 9:43Arvatakse, et globaliseerumine toetab
eelkõige neoliberaalset maailmavaadet. -
9:43 - 9:46Seda peetakse pigem eliidi projektiks,
-
9:46 - 9:48kui millekski, mis toob kasu kõigile.
-
9:48 - 9:52Seda tuleks aga taaskäivitada
oluliselt kaasavamana, -
9:52 - 9:54kui see praegu on.
-
9:54 - 9:57Küsimus aga ongi selles,
kuidas seda eesmärki saavutada. -
9:57 - 10:02Kuidas küll tasakaalustada vajadust
arvestada hirme ja võõrandumist -
10:02 - 10:06samal ajal hoidudes järeleandmast
-
10:06 - 10:09ksenofoobilistele ja natsionalistlikele
tendentsidele? -
10:09 - 10:11Seda peaksime kõik endalt küsima.
-
10:11 - 10:14Ma leian sotsiaalteadlasena,
-
10:14 - 10:16et just sotsiaalteadused oleks
siin heaks lähtepunktiks. -
10:17 - 10:22Ümberkujunemine peaks hõlmama
nii mõtlemist kui ka materiaalset külge -
10:23 - 10:26ja alustuseks pakuksin välja
neli ideed, kust võiks alustada. -
10:26 - 10:30Esimene ettepanek
puudutab kodanikuharidust. -
10:30 - 10:32Mis Brexiti puhul silma torkab,
-
10:32 - 10:36on suur erinevus inimeste arvamuste
ja tegeliku reaalsuse vahel. -
10:36 - 10:40Öeldakse, et oleme jõudnud
post-faktuaalsesse ühiskonda, -
10:40 - 10:43kus tõendamine ja tõde pole enam olulised
-
10:43 - 10:47ja valed on sama head kui kindlad faktid.
-
10:47 - 10:49Seega, kuidas oleks võimalik --
-
10:49 - 10:51(Aplaus)
-
10:51 - 10:56Kuidas saaksime liberaalses demokraatias
taastada austuse tõe ja faktide vastu? -
10:56 - 10:58Kõik peab algama haridusest,
-
10:58 - 11:00aga esmalt tuleb endale tunnistada,
-
11:00 - 11:02et meil on suuri vajakajäämisi.
-
11:02 - 11:072014. avaldas uuringufirma Ipsos MORI
-
11:07 - 11:10immigratsiooni puudutava
arvamusküsitluse tulemused, -
11:10 - 11:14mis näitas, et kui
sisserändajate arv kasvab, -
11:14 - 11:17teravneb ka avalikkuse hoiak
immigratsiooni suhtes, -
11:17 - 11:20kuigi otsest põhjuslikku seost
ei saanud välja tuua, -
11:20 - 11:23sest samahästi võis see tulla
mitte sisserändajate arvust, -
11:23 - 11:26vaid poliitilisest foonist ja
sellest, kuidas meedia asjast räägib. -
11:26 - 11:29Samast uuringust tuli ka välja,
-
11:30 - 11:33milline kohutav valeinfo ja eelarvamused
-
11:33 - 11:35sisserände teemat ümbritsevad.
-
11:36 - 11:40Näiteks arvavad Suurbritannia inimesed,
-
11:40 - 11:43et varjupaiga otsijaid on
sisserännanute hulgas märksa rohkem, -
11:43 - 11:45kui neid tegelikult on.
-
11:45 - 11:48Samuti arvati, et siia õppima
tulevate välismaalaste osakaal -
11:48 - 11:53on sisserändajate hulgas palju
madalam, kui see tegelikult on. -
11:53 - 11:56Selle valeinfoga tuleb midagi ette võtta,
-
11:56 - 11:58et vähendada lõhet ettekujutuse
ja tegelikkuse vahel -
11:58 - 12:00globaliseerumise olulistes aspektides.
-
12:00 - 12:03See ei saa olla vaid koolide ülesanne,
-
12:03 - 12:06kuigi on oluline alustada võimalikult vara
-
12:06 - 12:09Vaja on kodanike elukestvat osalust
-
12:09 - 12:13ja avalikkuse kaasatust, mida me
kõik oma ühiskonnas püüame toetada. -
12:14 - 12:17Teine ettepanek, milles näen
võimalikku lahendust -
12:17 - 12:22on erinevate kogukondade vahelise
läbikäimise soodustamine. -
12:22 - 12:24(Aplaus)
-
12:26 - 12:29Üks asi, mis on mulle
Suurbritannias silma hakanud -
12:29 - 12:31seoses suhtumisega immigratsiooni,
-
12:31 - 12:34on paradoksaalselt see,
et need piirkonnad, -
12:34 - 12:36kus ollakse immigratsiooni suhtes
kõige tolerantsemad, -
12:36 - 12:39on piirkonnad, kus sisserändajaid
on kõige enam. -
12:40 - 12:44Nii näiteks on kõige rohkem immigrante
Londonis ja riigi kaguosas, -
12:44 - 12:46samas on need piirkonnad teistest
tunduvalt tolerantsemad. -
12:47 - 12:51Samas on piirkonnad, kus sisserändajate
osakaal on kõige madalam -
12:51 - 12:55ka kõige tõrjuvamad ja mitte-sallivamad.
-
12:56 - 12:58Nii et kindlasti tuleks edendada
vahetusprogramme. -
12:58 - 13:01Tuleb luua võimalusi, et vanemad
inimesed, kes ehk ei saa reisida, -
13:01 - 13:03saaksid kasutada internetti.
-
13:03 - 13:07Tuleks toetada võimalusi reisimiseks
nii kohalikul kui ka riigi tasandil, -
13:07 - 13:09rohkem osalemist, rohkem suhtlemist
-
13:09 - 13:11nende inimestega, keda veel ei tunne
-
13:11 - 13:14ja kellega me ehk ei pruugi
alati sama meelt olla. -
13:15 - 13:17Kolmas asi on aga minu
arust võtmetähtsusega, -
13:17 - 13:19tegu on põhimõttelise küsimusega:
-
13:20 - 13:22kõikidel peab olema võimalus saada osa
-
13:22 - 13:25globaliseerumise positiivsetest külgedest.
-
13:25 - 13:28See Financial Timesis peale Brexitit
avaldatud pilt on rabavalt kõnekas. -
13:29 - 13:33On väga selgelt näha, kuidas need,
kes hääletasid lahkumise poolt -
13:33 - 13:36on just need, kes rahaliselt
kõige enam said kasu -
13:36 - 13:39kaubavahetusest Euroopa Liiduga.
-
13:39 - 13:42Häda on aga selles,
et nende piirkondade elanikud -
13:42 - 13:44ei saanud ise arugi,
et nad midagi kasu on saanud. -
13:44 - 13:48Nad ei olnud aimugi, et tegelikult on
nende võimalused paremad -
13:48 - 13:53just tänu suurenenud kaubavahetusele
ja inimeste lihtsamale liikumisele. -
13:53 - 13:57Ma ise tegelen peamiselt põgenikke
puudutavate teemadega -
13:58 - 14:01ja üks ideedest, mida ma
ikka ja alati kõigile räägin, -
14:01 - 14:03eriti just erinevates arengumaades,
-
14:03 - 14:06on see, et põgenike
paremaks integreerimiseks -
14:07 - 14:09ei piisa vaid põgenike heaks
asjade tegemisest, -
14:09 - 14:15vaid tuleb tegeleda nende kogukondadega,
kuhu sisserändajad elama asuvad. -
14:15 - 14:18Selle teema puhul soovitan
võtta aluseks lähenemine, -
14:18 - 14:21et nendes piirkondades tuleb pakkuda
-
14:21 - 14:24keskmisest parema taristut
nii koolide kui ka ka tervishoiu osas, -
14:24 - 14:26paremat sotsiaalteenuste
kättesaadavust -
14:26 - 14:28just neis piirkondades,
kus on rohkem sisserändajaid, -
14:28 - 14:31et arvestada kohalike elanike vajadustega.
-
14:31 - 14:34Samas kui räägime sellise tegevuse
olulisusest mujal maailmas, -
14:34 - 14:36ei tee me samamoodi oma riigis
-
14:36 - 14:38ja ei rakenda neid oma ühiskonnas.
-
14:39 - 14:42Veelgi enam, kui me tõesti tahame
saavutada tulemusi, -
14:42 - 14:45siis tuleb korraldada ka majandusliku
kasu jõudmine inimesteni, -
14:45 - 14:49ettevõtetel ja organisatsioonidel peaks
olema globaliseerumise mudel, -
14:49 - 14:52mis annaks ka neile võimaluse
inimesi sellesse teemasse kaasata. -
14:53 - 14:57Neljas ja viimane ettepanek,
millest tahaksin teha, -
14:57 - 15:00on vajadus vastutustundlikuma
poliitika järele. -
15:00 - 15:04Sotsiaalteadlased on teinud
väga vähe uurimusi, -
15:04 - 15:06mis võrdleksid suhtumist
globaliseerumisse. -
15:06 - 15:09Aga nendes uurimustes, mis on tehtud,
-
15:09 - 15:14ilmneb tohutult suuri erinevusi
hoiakutes ja sallivuse tasemes -
15:14 - 15:17erinevates riikides ja
erinevatel ajahetkedel -
15:17 - 15:21ühelt poolt migratsiooni
ja liikuvuse suhtes -
15:21 - 15:23ja teiselt poolt vabakaubanduse suhtes.
-
15:23 - 15:28Hüpotees, mis minu arvates statistikat
vaadates selgelt välja tuleb, on see, -
15:28 - 15:34et polariseeritud ühiskonnad on
globaliseerumise suhtes vähem tolerantsed. -
15:34 - 15:37Ühiskondades, nagu seda oli
varasemalt Rootsis -
15:37 - 15:39ja praegu Kanadas,
-
15:39 - 15:41kus poliitika on tsentristlik,
-
15:41 - 15:43kus vasak- ja paremjõud teevad koostööd,
-
15:43 - 15:47kus on võimalik edendada globaliseerumise
suhtes positiivseid hoiakuid. -
15:47 - 15:50Samas näeme tänapäeva maailmas
traagilist polariseerumist, -
15:50 - 15:54suutmatust dialoogiks äärmuslike
poliitiliste jõudude vahel -
15:54 - 15:57ja liberaal-tsentristliku
lähenemise puudumist, -
15:57 - 16:00mis soodustaks kommunikatsiooni
ja ühisele arusaamale jõudmist. -
16:00 - 16:03Isegi kui meil koheselt
ei õnnestu seda saavutada, -
16:03 - 16:05peaksime vähemalt kutsuma üles
oma poliitikuid ja meediat -
16:05 - 16:10hoiduma hirmu õhutamisest
ja olema üksteise vastu palju sallivam. -
16:10 - 16:15(Aplaus)
-
16:17 - 16:20Need ideed on üsna esialgsed,
-
16:20 - 16:25osalt ka seetõttu, et see peaks olema
kaasav ja ühine ettevõtmine. -
16:26 - 16:29Ma olen endiselt britt.
-
16:29 - 16:31Olen endiselt eurooplane.
-
16:32 - 16:35Olen endiselt maailmakodanik.
-
16:35 - 16:38Nende jaoks meie hulgast, kes usuvad,
-
16:38 - 16:41et meie identiteedid
ei ole üksteist välistavad, -
16:41 - 16:45meil tuleb üheskoos pingutada selle nimel,
-
16:45 - 16:48et globaliseerumine võtaks
meid kõiki kaasa -
16:48 - 16:51ja ei jätaks kedagi maha.
-
16:51 - 16:56Vaidnii on võimalik päriselt ühendada
demokraatia ja globaliseerumine. -
16:56 - 16:57Aitäh!
-
16:58 - 17:02(Aplaus)
- Title:
- Kuidas sai Brexit juhtuda ja mida nüüd teha?
- Speaker:
- Alexander Betts
- Description:
-
On piinlik, et ei suudeta näha, kuivõrd lõhestatud on meie ühiskonnad. Briti sotsiaalteadlase Alexander Bettsi hinnangul on Brexiti kasvulavaks olnud sügav ja seni märkamatuks jäänud lõhe ühiskonnas, mille ühel pool on need, kelles globaliseerumine tekitab hirmu ja teisel pool need, kes on globaliseerumise omaks võtnud.
Mida aga tuleks nüüd selle hirmuga ja inimeste üha kasvava rahulolematusega valitsuse ja poliitikute suhtes peale hakata, vältides samas ksenofoobia ja natsionalismi õhutamist? Käesolev ettekanne annab hea võimaluse mõelda kaasa Bettsiga, kes mitte ainult ei kirjelda Brexiti tagamaid vaid annab neli lahenduskäiku Brexiti-järgseks tegevuseks, eesmärgiga saavutada ühtehoidvam ühiskond.
- Video Language:
- English
- Team:
- closed TED
- Project:
- TEDTalks
- Duration:
- 17:22
Aari Lemmik approved Estonian subtitles for Why Brexit happened -- and what to do next | ||
Aari Lemmik edited Estonian subtitles for Why Brexit happened -- and what to do next | ||
Kaisa-Kitri Niit accepted Estonian subtitles for Why Brexit happened -- and what to do next | ||
Kaisa-Kitri Niit edited Estonian subtitles for Why Brexit happened -- and what to do next | ||
Kaisa-Kitri Niit edited Estonian subtitles for Why Brexit happened -- and what to do next | ||
Kaisa-Kitri Niit edited Estonian subtitles for Why Brexit happened -- and what to do next | ||
Kaisa-Kitri Niit edited Estonian subtitles for Why Brexit happened -- and what to do next | ||
Kaisa-Kitri Niit edited Estonian subtitles for Why Brexit happened -- and what to do next |