Return to Video

Steven Pinker: vägivalla müüt

  • 0:00 - 0:04
    Seda sorti pildid, Auschwitzi koonduslaagrist,
  • 0:04 - 0:09
    on 20. sajandi jooksul meie teadvusesse söövitatud
  • 0:09 - 0:14
    ja need on andnud meile uue arusaama, kes me oleme,
  • 0:14 - 0:17
    kust me tuleme ja millisel ajastul me elame.
  • 0:17 - 0:21
    20. sajandil nägime me jõledusi, nagu
  • 0:21 - 0:26
    Stalin, Hitler, Mao, Pol Pot, Rwanda ja muud genotsiidid,
  • 0:26 - 0:30
    ja kuigi 21. sajand on ainult seitse aastat vana,
  • 0:30 - 0:34
    oleme me juba tunnistajateks Darfuri genotsiidile
  • 0:34 - 0:36
    ja igapäevastele õudustele Iraagis.
  • 0:37 - 0:40
    See on tekitanud meie olukorra kohta levinud arusaama,
  • 0:40 - 0:44
    nimelt: et modernsus tõi kaasa koleda vägivalla, ja võibolla,
  • 0:44 - 0:47
    et põlisrahvad elasid mingis harmoonilises koosluses, millest me enda kahjuks eemaldunud oleme.
  • 0:47 - 0:52
    Siin on näide
  • 0:52 - 0:55
    ühest kolumnist, mis ilmus paari aasta eest Tänupühade aja
  • 0:55 - 0:58
    Boston Globe'is, kus autor kirjutas: "Indiaanlaste elu
  • 0:59 - 1:02
    oli raske, aga neil ei olnud probleeme nagu töötus,
  • 1:02 - 1:04
    ühiskond oli harmooniline, sõltuvusprobleeme ei tuntud,
  • 1:05 - 1:08
    kuritegevust peaaegu polnud, väike sõdimine hõimude vahel
  • 1:09 - 1:12
    oli peamiselt rituaalne ja lõppes harva valimatu
  • 1:12 - 1:16
    või täieliku tapmisega." Te kõik olete seda imalat juttu kuulnud.
  • 1:17 - 1:20
    Me õpetame seda oma lastele; me kuuleme seda televiisorist
  • 1:20 - 1:25
    ja juturaamatutest. Selle osa algne pealkiri oli
  • 1:25 - 1:28
    "Kõik, mida sa tead, on vale", ja ma esitan teile tõendeid,
  • 1:28 - 1:31
    et see konkreetne osa meie ühistest arusaamadest on väär:
  • 1:31 - 1:35
    et tegelikult olid meie eellased palju vägivaldsemad kui meie,
  • 1:35 - 1:38
    et vägivald on pikkade perioodide vältel langenud,
  • 1:39 - 1:42
    ja et täna elame me tõenäoliselt kõige rahulikumal ajajärgul meie liigi eksistentsi jooksul.
  • 1:42 - 1:46
    Darfuri ja Iraagi aastakümnel
  • 1:47 - 1:50
    võib selline väide tunduda midagi hallutsinatsiooni ja rõveduse
  • 1:50 - 1:53
    vahepealset. Aga ma proovin teid veenda,
  • 1:53 - 1:59
    et see on õige pilt. Vägivalla langus
  • 1:59 - 2:02
    on fraktaalne fenomen. Seda on näha aastatuhandete,
  • 2:02 - 2:05
    sajandite, kümnendite ja aastate vältel,
  • 2:06 - 2:08
    kuigi paistab, et murdepunkt oli Valgustusajastu alguses
  • 2:08 - 2:12
    16. sajandil. Seda on näha
  • 2:12 - 2:15
    üle kogu maailma, kuigi mitte ühtlaselt.
  • 2:16 - 2:18
    See on eriti ilmne Läänes, saades alguse Inglismaal
  • 2:19 - 2:21
    ja Hollandis Valgustusajastu paiku.
  • 2:22 - 2:25
    Las ma viin teid retkele mööda kümne astmeid --
  • 2:26 - 2:28
    millenniumi skaalalt aasta skaalale --
  • 2:28 - 2:32
    et teid selles veenda. Kuni 10 000 aastat tagasi elasid kõik inimesed
  • 2:32 - 2:35
    küttide ja korilastena, ilma püsiasulate
  • 2:35 - 2:38
    või valitsuseta. Ja see ongi olukord, mida tihti peetakse
  • 2:38 - 2:43
    ürgselt harmooniliseks ühiskonnaks. Aga arheoloog
  • 2:44 - 2:48
    Lawrence Keeley, uurides hukkumiste sagedust
  • 2:48 - 2:51
    tänapäevaste küttide ja korilaste hulgas -- mis on meie parim tõendusmaterjalide
  • 2:52 - 2:58
    allikas selle eluviisi kohta -- on näidanud hoopis teist järeldust.
  • 2:58 - 3:00
    Siin on üks graafik, mille ta koostas,
  • 3:00 - 3:03
    mis näitab, mitu protsenti meeste surmadest erinevates
  • 3:03 - 3:07
    küttide ja korilaste ühiskondades on sõdade põhjustatud.
  • 3:08 - 3:14
    Punased postid näitavad tõenäosust, et mees sureb
  • 3:14 - 3:17
    teise mehe käe läbi, mitte loomulikel põhjustel,
  • 3:17 - 3:21
    erinevates korilusühiskondades
  • 3:21 - 3:24
    Uus-Guinea kõrgmaal ja Amazonase vihmametsades.
  • 3:25 - 3:28
    Ja need varieeruvad ligi 60% tõenäosusest, et mees sureb
  • 3:28 - 3:31
    teise mehe käe läbi, kuni Gebusi rahva puhul
  • 3:32 - 3:36
    ainult 15% tõenäosuseni. See tilluke sinine post all
  • 3:36 - 3:39
    vasakus nurgas näitab vastavat statistikat USAs ja
  • 3:40 - 3:44
    Euroopas 20 sajandil, ja sisaldab kõiki surmi
  • 3:44 - 3:49
    mõlemas maailmasõjas. Kui hõimusõdade surmade määr oleks jäänud
  • 3:49 - 3:55
    20. sajandil samaks, siis oleks 100 miljoni asemel surnud kaks miljardit.
  • 3:55 - 3:58
    Samuti millenniumi skaalal, võime vaadata
  • 3:58 - 4:03
    eluviisi varajastes tsivilisatsioonides, nagu need, mida piiblis
  • 4:03 - 4:08
    kirjeldatakse. Ja seal, mis peaks olema meie moraalsete väärtuste allikas,
  • 4:08 - 4:12
    võib lugeda kirjeldusi, mida sõdades oodati,
  • 4:12 - 4:15
    nagu järgnevas lõigus Moosese Neljandas Raamatus: "Ja nad sõdisid
  • 4:15 - 4:18
    Midjanlaste vastu, nagu Issand Moosest käskis,
  • 4:18 - 4:21
    ja nad lõid maha kõik mehed. Ja mooses ütles neile,
  • 4:21 - 4:25
    "Kas olete kõik naised jätnud elama? Seepärast tapke nüüd kõik
  • 4:25 - 4:28
    poeglapsed, samuti tapke iga naine, kes on meest tunda saanud
  • 4:28 - 4:32
    mehega magades, aga kõik tütarlapsed, kes ei ole õppinud tundma
  • 4:32 - 4:35
    mehega magamist, jätke endile elama." Teisisõnu,
  • 4:35 - 4:40
    tapke mehed, tapke lapsed, kui mõnda neitsit näete,
  • 4:40 - 4:42
    võite ta vägistamiseks ellu jätta.
  • 4:43 - 4:47
    Sellised lõike võib piiblist leida neli või viis.
  • 4:47 - 4:50
    Samuti näeb piiblist, et surmanuhtlus oli
  • 4:50 - 4:55
    aksepteeritav karistus kuritegude eest nagu homoseksuaalsus,
  • 4:55 - 4:59
    abielurikkumine, jumalateotus, ebajumala kummardamine, vanematele vastu rääkimine --
  • 4:59 - 5:03
    (Naer) -- ja sabbati ajal okste korjamine.
  • 5:03 - 5:06
    Nüüd, fokusseerime läätse
  • 5:06 - 5:09
    ühe suurusjärgu allapoole ja vaatame sajandi skaalat.
  • 5:09 - 5:13
    Kuigi meil ei ole sõdade statistikat
  • 5:14 - 5:15
    keskajast tänapäevani,
  • 5:15 - 5:18
    on tavalisest ajalookirjeldusest teada -- tõendid
  • 5:18 - 5:22
    on kogu aeg meie nina all olnud, et ühiskondlikult heakskiidetud
  • 5:22 - 5:25
    vägivalla vormid on vähenenud.
  • 5:25 - 5:29
    Näiteks, iga ajalooline kirjeldus näitab, et halvamine ja piinamine
  • 5:29 - 5:32
    olid kurjategijatele tavalised karistused. Selline rikkumine,
  • 5:32 - 5:36
    mille eest täna trahvi saab, võis neil päevil lõppeda
  • 5:36 - 5:40
    keele või kõrvade ära lõikamisega, pimedaks torkamisega,
  • 5:40 - 5:42
    käe maha raiumisega ja nii edasi.
  • 5:42 - 5:46
    Oli arvukalt leidlikke sadistlikke viise surmanuhtluseks:
  • 5:47 - 5:49
    tuleriidal põletamine, soolikate väljalaskmine, rattale tõmbamine,
  • 5:50 - 5:52
    hobustega neljaks kiskumine ja nii edasi.
  • 5:53 - 5:57
    Surmanuhtlus oli meetmeks paljude mittevägivaldsete kuridegude eest:
  • 5:57 - 6:01
    kuninga kritiseerimine, leivapätsi varastamine. Orjapidamine, muidugi,
  • 6:02 - 6:05
    oli eelistatud tööjõudu säästev leiutis, ja julmus oli
  • 6:06 - 6:09
    populaarne meelelahutus. Kõige ilmekam näide on võibolla
  • 6:09 - 6:12
    kasside põletamise komme, kus kass tõmmati laval köitega tule kohale üles
  • 6:12 - 6:15
    ja lasti siis allapoole leekidesse,
  • 6:15 - 6:20
    ja pealtvaatajad kriiskasid naerda, kui kass, valust ulgudes,
  • 6:21 - 6:23
    surnuks põletati.
  • 6:23 - 6:26
    Kuidas oli üks-ühele mõrvadega? Selle kohta leidub korralikku statistikat,
  • 6:26 - 6:32
    sest paljud omavalitsused kirjutasid surma põhjused registritesse.
  • 6:32 - 6:36
    Kriminoloog Manuel Eisner
  • 6:37 - 6:39
    korjas kokku kõik ajaloolised andmed mõrvade kohta
  • 6:39 - 6:44
    igast külast, alevikust, linnast, maakonnast üle Euroopa,
  • 6:44 - 6:46
    mida ta leidis, ja lisas neile
  • 6:46 - 6:49
    riiklikud andmed alates ajast, kui riigid statistikat koguma hakkasid.
  • 6:50 - 6:57
    Ta koostas logaritmilisel skaalal graafiku, alates 100 surmast
  • 6:57 - 7:03
    100 000 inimese kohta aastas, mis oli umbkaudne
  • 7:03 - 7:08
    mõrvade määr keskajal. Ja see näitaja kukub
  • 7:08 - 7:12
    vähem kui ühe mõrvani 100 000 inimese kohta aastas
  • 7:13 - 7:17
    seitsmes või kaheksas Euroopa riigis. Seejärel toimub väike tõus
  • 7:17 - 7:21
    1960ndatel. Inimestel, kes ütlesid, et Rock 'n Roll viib
  • 7:21 - 7:24
    viib moraalsete väärtuste allakäiguni, oli tegelikult natuke õigus.
  • 7:25 - 7:28
    Aga mõrvade määr on keskajast tänaseni vähemalt
  • 7:29 - 7:31
    kahe suurusjärgu võrra langenud,
  • 7:32 - 7:35
    ja pööre toimus 16. sajandi alguses.
  • 7:37 - 7:39
    Vaatame kümnendi skaalat.
  • 7:39 - 7:41
    Valitsusväliste organisatsioonide sõnul,
  • 7:42 - 7:46
    kes selliseid andmeid koguvad, on alates 1945. aastast
  • 7:46 - 7:49
    Euroopas ja Ameerikas riikidevahelised sõjad,
  • 7:50 - 7:54
    rahvuslikud mässud või pogrommid ja sõjaväelised riigipöörded järsult vähenenud,
  • 7:54 - 7:58
    seda isegi Lõuna-Ameerikas. Üle maailma on suremus
  • 7:58 - 8:03
    riikidevahelistes sõdades järsult langenud. Kollased postid näitavad
  • 8:04 - 8:08
    surmade arvu sõja kohta aastas, 1950. aastast tänaseni.
  • 8:09 - 8:13
    Nagu te näete, surmade määr langeb 65 000 surmalt
  • 8:13 - 8:17
    konflikti kohta aastas 1950ndatel, vähem kui 2000 surmani
  • 8:17 - 8:21
    konflikti kohta aastas sellel kümnendil, nii kole kui see ka pole.
  • 8:21 - 8:24
    Isegi aasta skaalal on vägivalla langus näha.
  • 8:25 - 8:28
    Alates Külma Sõja lõpust on toimunud vähem kodusõdu,
  • 8:28 - 8:34
    vähem genotsiide -- tõepoolest, neid on 90% vähem kui vahetult pärast Teist Maailmasõda --
  • 8:34 - 8:40
    ja isegi kuritegude tõus 1960ndatel on ümber pöördunud.
  • 8:40 - 8:44
    See on FBI Kuritegude statistika: te näete,
  • 8:44 - 8:47
    et 50ndatel ja 60ndatel oli vägivalla tase madal,
  • 8:48 - 8:52
    siis see tõusis paari aastakümne vältel ja hakkas
  • 8:52 - 8:56
    alates 1990ndatest järsult langema, jõudes tagasi
  • 8:56 - 9:00
    samale tasemele, mida viimati nauditi 1960ndatel.
  • 9:00 - 9:02
    President Clinton, kui sa oled siin, aitäh.
  • 9:02 - 9:04
    (Naer)
  • 9:04 - 9:07
    Nii et küsimus kõlab: miks nii paljud inimesed nii tähtsal
  • 9:07 - 9:11
    teemal nii rängalt eksivad? Ma arvan, et põhjuseid on mitu.
  • 9:11 - 9:14
    Üks neist on paren raporteerimine: "Associated Press
  • 9:14 - 9:18
    on maailmas toimuvate sõdade parem kroonik
  • 9:18 - 9:22
    kui 16. sajandi mungad."
  • 9:22 - 9:27
    See on kognitiivne illusioon: me teame, et mida lihtsam on
  • 9:27 - 9:30
    meenutada millegi konkreetseid juhtumeid,
  • 9:30 - 9:33
    seda kõrgemaks sa selle tõenäosust pead.
  • 9:33 - 9:36
    Mida me ajalehest loeme, verised pildid kõrval,
  • 9:37 - 9:41
    sööbib mällu sügavamalt kui uudised rohkemate inimeste surmast
  • 9:41 - 9:46
    oma voodites vanas eas. Arvamuste ja propageerimiste
  • 9:47 - 9:52
    turgudel on oma dünaamika: vaatlejaid ja annetajaid ei
  • 9:52 - 9:53
    tõmba ligi, öeldes:
  • 9:54 - 9:56
    "Paistab et kõik läheb aina paremini."
  • 9:56 - 9:57
    (Naer)
  • 9:57 - 9:59
    Kaasaegsete intellektuaalide hulgas on süütunne,
  • 10:00 - 10:03
    kuidas me põliselanikke kohtlesime, ja tõrksus tunnistada,
  • 10:03 - 10:05
    nagu oleks Lääne kultuuris ka midagi head.
  • 10:06 - 10:10
    Ja muidugi, meie standardid võivad muutuda kiiremini
  • 10:11 - 10:13
    kui käitumine. Üks põhjus, miks vägivald langes,
  • 10:14 - 10:17
    on see, et inimesed tüdisid tapmisest ja julmusest.
  • 10:17 - 10:20
    See on protsess, mis paistab jätkuvat,
  • 10:20 - 10:24
    aga kui hinnata käitumist tänaste standardite järgi,
  • 10:24 - 10:27
    tunduvad asjad alati barbaarsemad, kui nad oleksid olnud
  • 10:27 - 10:31
    ajalooliste standardite järgi. Niiet täna tõuseme me õigustatult tagajalgadele
  • 10:31 - 10:37
    kui käputäis mõrvareid surmasüsti läbi hukatakse,
  • 10:37 - 10:41
    näiteks Texases pärast 15-aastast vaagimist. Me ei arvesta,
  • 10:42 - 10:45
    et paarsada aastat tagasi oleks nad võidud tuleriidal
  • 10:45 - 10:48
    põletada kuninga kritiseerimise eest, pärast
  • 10:48 - 10:51
    10-minutilist kohtuprotsessi -- ja see oleks pidevalt
  • 10:51 - 10:55
    kordunud. Täna on surmanuhtlus meie jaoks
  • 10:56 - 10:59
    tõend, kui madalale me võime laskuda,
  • 10:59 - 11:01
    mitte kui kõrgele meie standardid on tõusnud.
  • 11:03 - 11:06
    Miks on vägivald langenud? Keegi ei tea,
  • 11:06 - 11:10
    aga ma olen lugenud nelja seletust, mis minu arvates on
  • 11:11 - 11:14
    kõik üksjagu usutavad. Esimene on: võibolla
  • 11:14 - 11:17
    oli Thomas Hobbes'il õigus. Tema ütles,
  • 11:17 - 11:22
    et elu oli loomulikus olekus "üksildane, vaene, vastik, elajalik
  • 11:22 - 11:26
    ja lühike." Mitte sellepärast, ta väitis,
  • 11:26 - 11:29
    et inimestel oleks mingi loomuomane verejanu
  • 11:29 - 11:32
    või agressiivne instinkt või territoriaalsus,
  • 11:33 - 11:36
    vaid anarhia loogika tõttu. Anarhias
  • 11:36 - 11:40
    on pidev kiusatus igaks-juhuks naabrid enne vallutada,
  • 11:40 - 11:43
    kui nad sind vallutavad. Thomas Schelling käib välja
  • 11:43 - 11:45
    hiljutisema analoogia peremehest, kes kuuleb keldris
  • 11:46 - 11:48
    krabinat. Olles tõeline ameeriklane, on tal öökapis
  • 11:48 - 11:51
    püstol, ta võtab selle välja ja läheb trepist alla.
  • 11:52 - 11:54
    Ja mis ta muud näeb, kui varast, püstol käes.
  • 11:55 - 11:56
    Mõlemad mõtlevad:
  • 11:56 - 12:00
    "Tegelikult ma seda tüüpi tappa ei taha, aga kohe tapab tema minu.
  • 12:00 - 12:04
    Võibolla ma parem tulistan teda enne kui tema mind,
  • 12:04 - 12:06
    eriti kuna isegi kui ta mind tappa ei taha,
  • 12:06 - 12:09
    siis ta ilmselt muretseb, et ma äkki tapan ta
  • 12:09 - 12:11
    enne kui ta minu tapab." Ja nii edasi.
  • 12:12 - 12:16
    Kütid ja korilased järgivad täpselt seda mõttekäiku
  • 12:17 - 12:20
    ja sageli ründavad oma naabreid hirmust, et neid rünnatakse enne.
  • 12:22 - 12:25
    Üks moodus sellest üle saada on hoiatus:
  • 12:25 - 12:30
    sa ei ründa esimesena, aga kuulutad avalikult,
  • 12:30 - 12:33
    et maksad valusalt kätte kui sind rünnatakse.
  • 12:33 - 12:35
    Ainus häda on see, et seda võidakse
  • 12:35 - 12:39
    bluffiks pidada, ja toimib seega ainult siis, kui
  • 12:40 - 12:44
    on usutav. Et seda usutavaks teha, pead sa iga solvangu eest kätte maksma
  • 12:45 - 12:49
    ja kõik arved õiendama, mis viib veriste vendetta-tsükliteni.
  • 12:49 - 12:54
    Elust saab Sopranode seriaal. Hobbes'i lahendus,
  • 12:54 - 12:58
    "Leviathan", on et kui autoriteet vägivalla õigustatud
  • 12:58 - 13:03
    kasutamise üle antakse üheainsa demokraatliku üksuse ehk leviathani kätte,
  • 13:04 - 13:07
    siis selline riik võib vähendada ründamise kiusatust,
  • 13:07 - 13:10
    sest igasugune agressioon saab karistatud,
  • 13:10 - 13:15
    mis muudab selle tasuvuse nulliks. See kustutaks kiusatuse
  • 13:15 - 13:19
    teise rünnakut kartes esimesena igaks juhuks rünnata.
  • 13:19 - 13:23
    Ja võtab ära vajaduse iga juuksekarva pärast kätte maksta,
  • 13:23 - 13:26
    et oma hoiatus usutavaks teha. Ja seega viiks see
  • 13:26 - 13:32
    rahuni. Eisner -- mees, kes kaardistas mõrvade määrad
  • 13:32 - 13:34
    mida te eelmisel slaidil ei näinud --
  • 13:35 - 13:38
    väitis, et mõrvade vähenemine Euroopas
  • 13:39 - 13:43
    langes kokku tsentraliseeritud riikide tõusuga.
  • 13:43 - 13:46
    See toetab natuke leviathani teooriat.
  • 13:46 - 13:50
    Samuti toetab seda fakt, et täna näeme me vägivalla plahvatusi
  • 13:50 - 13:54
    anarhiatsoonides: läbikukkunud riikides, langenud impeeriumites,
  • 13:54 - 13:58
    piiritsoonides, maffiates, tänavagängides ja nii edasi.
  • 14:00 - 14:03
    Teine seletus on, et paljudel ajastutel ja paljudes kohtades
  • 14:03 - 14:06
    oli levinud tunne, et elu on odav.
  • 14:07 - 14:11
    Varasematel aegadel, kui kannatus ja varane surm olid
  • 14:11 - 14:15
    tavalised, tunti nende põhjustamise üle vähem südametunnistusepiinu.
  • 14:15 - 14:19
    Ja kui tehnoloogia ja majanduslik efektiivsus teevad elu
  • 14:19 - 14:23
    pikemaks ja mõnusamaks, väärtustatakse elu üldiselt rohkem.
  • 14:23 - 14:26
    See oli politoloogi James Payne'i argument.
  • 14:27 - 14:31
    Kolmas seletus põhineb ideel "mitte-null-summa mäng",
  • 14:31 - 14:35
    ja püstitati raamatus Mitte-Null, mille kirjutas ajakirjanik
  • 14:35 - 14:38
    Robert Wright. Wright osutab, et teatud olukorras võib
  • 14:39 - 14:42
    koostöö, sealhulgas vägivallatus, mõlemale poolele suhtes
  • 14:42 - 14:48
    kasulik olla, näiteks kaubanduses, kui kaks osapoolt oma ülejäägid
  • 14:48 - 14:52
    vahetavad ja mõlemal on parem, või kui kaks osapoolt
  • 14:52 - 14:55
    langetavad relvad ja teevad niinimetatud rahu dividendid pooleks,
  • 14:55 - 14:58
    mis tähendab et nad ei pea kogu aeg võitlema.
  • 14:59 - 15:01
    Wright väidab, et tehnoloogia on suurendanud
  • 15:01 - 15:05
    positiivse summaga mängude arvu, kus inimesed osalevad,
  • 15:06 - 15:09
    lubades kaupu, teenuseid ja ideid
  • 15:09 - 15:12
    suurte gruppide vahel üle pikkade vahemaade vahetada.
  • 15:13 - 15:16
    Selle tulemusena on teised inimesed elusatena rohkem väärt kui surnutena,
  • 15:16 - 15:21
    ja vägivald langeb isekatel põhjustel. Nagu Wright ütles:
  • 15:22 - 15:24
    "Üks paljudest põhjustest, miks ma arvan, et me ei peaks jaapanlasi
  • 15:24 - 15:27
    pommitama, on see, et nemad ehitasid mu auto."
  • 15:27 - 15:29
    (Naer)
  • 15:29 - 15:33
    Neljas seletus seisneb ühe raamatu pealkirjas
  • 15:33 - 15:36
    nimega "Laienev Ring", mille autor on filosoof Peter Singer,
  • 15:37 - 15:40
    kes väidab, et evolutsioon on kinkinud inimestele
  • 15:40 - 15:45
    empaatiavõime: võime kohelda teiste inimeste huvisid
  • 15:45 - 15:49
    enda huvidega sarnaselt. Kahjuks, tavaliselt
  • 15:49 - 15:53
    kasutame me empaatiat ainult sõprade ja pere kitsas ringis.
  • 15:53 - 15:56
    Inimesi väljaspool seda ringi koheldakse alaväärselt,
  • 15:56 - 16:00
    ja neid tohib süüdimatult ära kasutada. Kuid ajaloo jooksul
  • 16:00 - 16:04
    on ring laienenud. Ajaloolised andmed näitavad,
  • 16:04 - 16:07
    kuidas see laieneb külale, klannile, hõimule,
  • 16:08 - 16:11
    rahvusele, teistele rassidele, mõlemale soole,
  • 16:11 - 16:13
    ja, Singeri väitel, peaksime me seda laiendama
  • 16:13 - 16:18
    teistele teadlikele liikidele. Küsimus on,
  • 16:18 - 16:21
    kui see tõesti juhtus, siis mille mõjul?
  • 16:21 - 16:24
    Ja võimalusi on mitu, näiteks suurenev vastastikuste
  • 16:24 - 16:28
    teenete arv, väidab Robert Wright.
  • 16:29 - 16:33
    Kuldne reegel: mida rohkem sa teistele inimestele mõtled ja
  • 16:33 - 16:37
    nendega suhtled, seda enam sa mõistad, et
  • 16:37 - 16:41
    et sinu huvisid nende omadele eelistada on alusetu,
  • 16:41 - 16:44
    vähemalt siis, kui sa tahad et nad sind kuulaksid. Sa ei saa öelda,
  • 16:44 - 16:47
    et minu huvid on sinu omadest erilisemad,
  • 16:47 - 16:49
    nagu sa ei saa öelda, et koht, kus
  • 16:50 - 16:52
    ma seisan, on eriline osa universumist,
  • 16:53 - 16:55
    kuna mina juhtun siin just praegu seisma.
  • 16:56 - 17:00
    Seda võib toita ka kosmopoliitsus: ajalugu
  • 17:00 - 17:04
    ja ajakirjandus ja memuaarid ja realistlik ilukirjandus ja reisimine
  • 17:04 - 17:08
    ja kirjaoskus, mis lubavad sul ennast ette kujutada
  • 17:08 - 17:12
    nende inimestena, keda sa varem võibolla alaväärseks pidasid,
  • 17:12 - 17:16
    ja sa mõistad, kuivõrd su enda eluolu juhustest sõltub,
  • 17:16 - 17:19
    kui palju on sõltunud lihtsalt õnnest.
  • 17:21 - 17:24
    Mis iganes selle põhjustas, vägivalla langusel
  • 17:24 - 17:28
    on sügavad implikatsioonid. See paneb meid küsima mitte ainult,
  • 17:28 - 17:32
    "Miks on sõjad?" vaid samuti "Miks on rahu?" Mitte ainult,
  • 17:33 - 17:36
    "Mida me valesti teeme?" vaid ka "Mida me õigesti teinud oleme?"
  • 17:37 - 17:38
    Sest me oleme midagi õigesti teinud,
  • 17:39 - 17:41
    ja oleks hea teada saada, mis see on.
  • 17:41 - 17:42
    Tänan teid väga.
  • 17:42 - 17:53
    (Aplaus)
  • 17:53 - 17:57
    Chris Anderson: Mulle väga meeldis see kõne. Paljud arvavad,
  • 17:57 - 18:00
    et selle laienemise -- millest sa rääkisid,
  • 18:00 - 18:03
    millest Peter Singer räägib, on põhjustanud tehnoloogia,
  • 18:03 - 18:07
    teistega suurem kokkupuutumine, ja tunne et maailm
  • 18:07 - 18:10
    muutub väiksemaks. Kas sellel on ka tõetera sees?
  • 18:11 - 18:14
    Steven Pinker: Väga. See haakub nii Wright'i teooriaga,
  • 18:15 - 18:18
    mis võimaldab meil aina suuremates ringides koostöö
  • 18:19 - 18:22
    hüvesid nautida. Aga samuti ma usun, et see aitab meil
  • 18:24 - 18:27
    ette kujutada, mis tunne on olla keegi teine. Kui lugeda
  • 18:27 - 18:30
    õudsete piinamiste kohta keskajal, siis sa mõtled,
  • 18:30 - 18:32
    kuidas nad ometi suutsid seda teha,
  • 18:32 - 18:34
    kuidas nad ei tundnud sellele inimesele kaasa,
  • 18:35 - 18:37
    kelle soolikaid nad välja lasid. Aga ilmselt,
  • 18:38 - 18:41
    nende jaoks oli see mingi võõras olend,
  • 18:41 - 18:44
    kellel pole tundeid nagu neil endil. Ükskõik mis,
  • 18:44 - 18:46
    mis teeb kohtade vahetuse ettekujutamise lihtsamaks,
  • 18:47 - 18:50
    suurendab sinu võimet moraalselt teise inimesega
  • 18:50 - 18:51
    arvestada.
  • 18:51 - 18:55
    CA: Steve, mulle meeldiks kui iga meediamogul seda ettekannet
  • 18:55 - 18:57
    lähima aasta jooksul kuuleks. Ma usun et see on väga tähtis. Tänan väga.
  • 18:57 - 18:58
    SP: Hea meelega.
Title:
Steven Pinker: vägivalla müüt
Speaker:
Steven Pinker
Description:

Steven Pinker näitab graafikutel, kuidas vägivald on iidsetest aegadest kuni tänaseni langenud. Kuigi Iraagile ja Darfurile mõeldes võib see tunduda ebaloogilisena, väidab ta, et me elame praegu kõige rahulikumal perioodil meie liigi ajaloos.

more » « less
Video Language:
English
Team:
closed TED
Project:
TEDTalks
Duration:
18:58
Kristina Mois added a translation

Estonian subtitles

Revisions