Return to Video

Kas õigus otsustada oma keha üle on uue põlvkonna võitlustander?| Gaspard Koenig |TEDxParis

  • 0:08 - 0:11
    Esmalt tahaksin teile tutvustada kedagi,
  • 0:11 - 0:13
    kes on veel halvemini riides kui mina.
  • 0:14 - 0:15
    [Kes see on?]
  • 0:15 - 0:18
    Ehk märkasite harmoneeruvatele
    värvidele lisaks ka tätoveeringut:
  • 0:18 - 0:21
    "Mu keha kuulub mulle".
  • 0:22 - 0:24
    Aga kes see siin pildil on?
  • 0:24 - 0:25
    Kas tegu on punkariga,
  • 0:26 - 0:28
    kes kannab oma vanaema riideid?
  • 0:29 - 0:31
    Kas see on teismeline 16ndast linnaosast,
  • 0:31 - 0:33
    kes tahab kõigile vastu hakata?
  • 0:34 - 0:35
    Ei.
  • 0:35 - 0:39
    See on meie tervishoiuminister.
  • 0:39 - 0:42
    Marisol Touraine on Élysée palee ees.
  • 0:43 - 0:47
    Mullu tähistati aborte reguleeriva
    Veili seaduse 40. aastapäeva,
  • 0:47 - 0:51
    seaduse, mis võimaldas naistel
    saada oma keha peremeheks
  • 0:52 - 0:55
    tänu võimalusele otsustada
    ise oma raseduse katkestamise üle.
  • 0:56 - 0:57
    Mu keha kuulub mulle.
  • 0:57 - 0:59
    Praegu on see täiesti iseenesestmõistetav.
  • 0:59 - 1:02
    Siiski oli erakordne, et terve
    Prantsuse Rahvusassamblee
  • 1:02 - 1:05
    hääletas üksmeelselt selle
    märgilise tähtsusega seaduse poolt,
  • 1:05 - 1:07
    et kinnitada Veili seaduse aktuaalsust.
  • 1:07 - 1:08
    See on nii iseenesestmõistetav,
  • 1:08 - 1:12
    et isegi minister on selle
    oma käsivarrele tätoveerinud.
  • 1:13 - 1:15
    Siiski ei ole see päris nii.
  • 1:15 - 1:17
    Tahaksin tuua mõned näited,
  • 1:17 - 1:20
    mis on ekstreemsed või isegi šokeerivad,
  • 1:20 - 1:22
    kuid mis näitavad väga ilmekalt,
  • 1:22 - 1:25
    et paljudel inimestel on tekkinud
    olukordi, kus on ilmnenud,
  • 1:25 - 1:28
    et nende keha ei kuulugi neile.
  • 1:28 - 1:33
    Näiteks ei kuulu mu keha
    mulle seni, kuni ma elan.
  • 1:33 - 1:37
    Mul pole õigust rentida välja oma kõhtu.
  • 1:37 - 1:41
    Paljudes maades ei ole mul
    õigust müüa oma seksuaalsust.
  • 1:41 - 1:44
    Mul ei ole õigust määratleda,
    mis soost ma olen,
  • 1:44 - 1:47
    enne kui pole arsti
    ja kohtuniku nõusolekut,
  • 1:47 - 1:49
    mis kinnitaks mu soolist kuuluvust,
  • 1:49 - 1:51
    olgu ma siis mees, naine või muu.
  • 1:51 - 1:54
    Mul ei ole õigust teha oma
    kehaga kõike, mis pähe tuleb.
  • 1:54 - 1:56
    Näiteks ei tohi ma teha sellist asja:
  • 1:57 - 1:59
    [Kääbuseheide]
  • 2:00 - 2:02
    Tundsite siin ehk ära Leonardo Di Caprio,
  • 2:02 - 2:04
    kes siin kääbuseheitega tegeles,
  • 2:04 - 2:07
    aga seda tehakse ka vähemelegantsemalt,
  • 2:07 - 2:11
    näiteks nii nagu see oli tavaks
    Morsang-sur-Orge piirkonnas
  • 2:11 - 2:13
    Essonne'i maakonnas 90ndate alguses.
  • 2:14 - 2:16
    Morsang-sur-Orge linnapea ütles:
  • 2:16 - 2:17
    "Kuulge, lõpetage ära,
  • 2:17 - 2:19
    kääbuseid ei tohi sedasi loopida."
  • 2:19 - 2:20
    (Naer)
  • 2:21 - 2:24
    Ja ta keelaski kääbuseheite ära.
  • 2:24 - 2:26
    Aga kes siis protestima hakkasid?
  • 2:26 - 2:29
    Kääbuseheitjad leidsid endale
    pühapäevaks muud meelelahutust,
  • 2:29 - 2:31
    ilmselt läksid kalale...
  • 2:31 - 2:34
    Need olid kääbused ise,
    kes kisama hakkasid,
  • 2:34 - 2:36
    sest nende jaoks oli see
    oluline teenimisvõimalus,
  • 2:36 - 2:41
    lisaks tõi see neile menu naiste hulgas
  • 2:41 - 2:44
    Aga Riiginõukogu otsustas
    toetada Morsang-sur-Orge’i keeldu,
  • 2:44 - 2:46
    juristid teavad seda hästi,
  • 2:46 - 2:48
    Riiginõukogu ütles, et nii ei tohi teha.
  • 2:49 - 2:52
    Mul ei ole õigust teha oma
    kehaga ükskõik mida, et ära surra.
  • 2:52 - 2:55
    Mul ei ole isegi õigust eutanaasiaks.
  • 2:56 - 2:58
    Aga mul ei ole ka õigust
    lasta end ära süüa.
  • 2:59 - 3:03
    2001. aastal avaldas üks kena
    Saksa insener kuulutuse,
  • 3:04 - 3:07
    kus ta otsis vabatahtlikku, keda süüa.
  • 3:07 - 3:08
    (Naer)
  • 3:08 - 3:11
    Talle vastas päris mitu huvilist,
  • 3:11 - 3:13
    nende seast valis ta välja ühe sobiva,
  • 3:14 - 3:16
    tegi ehk mõnega lõppvoorus ka intervjuu
  • 3:17 - 3:20
    ja lõpuks valis välja Bernti,
    kes oli asjaga igati päri.
  • 3:21 - 3:24
    Nad alustasid sellest,
    et lõikasid ära Bernti riista
  • 3:24 - 3:26
    ja sõid selle koos ära,
  • 3:26 - 3:28
    tõenäoliselt küünlavalguses.
  • 3:28 - 3:29
    (Naer)
  • 3:30 - 3:33
    Kuna see väike eelroog neile sobis,
  • 3:34 - 3:36
    otsustasid nad jätkata -
  • 3:37 - 3:39
    ja kõike seda filmiti, nii et
    seda on võimalik vaadata,
  • 3:39 - 3:41
    soovitan igati, päris tore -
  • 3:42 - 3:44
    “Armin sõi Bernti”,
  • 3:45 - 3:47
    Aga tegelikult on see keelatud.
  • 3:48 - 3:49
    Uskumatu!
  • 3:49 - 3:51
    Nad ei teinud ju kellelegi liiga!
  • 3:51 - 3:52
    Aga ei.
  • 3:52 - 3:55
    Pole lubatud lasta ennast süüa.
  • 3:55 - 4:00
    Isegi peale surma ei tohi ma
    teha oma kehaga, mida iganes.
  • 4:00 - 4:04
    Näiteks ei tohi ma lasta
    end merre uputada,
  • 4:04 - 4:08
    isegi kui olen selleks elusana
    nõusoleku andnud.
  • 4:09 - 4:11
    Mul ei ole õigust lasta end palsameerida,
  • 4:11 - 4:16
    kui mu nimi just ei ole Lenin, Mao
    või Valéry Giscard d’Estaing.
  • 4:16 - 4:18
    (Naer)
  • 4:18 - 4:22
    (Aplaus)
  • 4:24 - 4:26
    Ja mul ei ole ka õigust,
  • 4:26 - 4:27
    mis on eriti kurb,
  • 4:27 - 4:29
    lasta ennast krüogeeniliselt külmutada.
  • 4:29 - 4:35
    On ju küll neid, kes laseksid
    end külmutada lootuses,
  • 4:36 - 4:40
    et 10, 100 või miljoni aasta pärast
  • 4:40 - 4:42
    saab nad üles sulatada,
  • 4:42 - 4:43
    sest on leitud viis,
  • 4:43 - 4:45
    kuidas neid uuesti ellu äratada
  • 4:45 - 4:48
    või saada jagu haigusest,
    millese nad surid.
  • 4:48 - 4:49
    Seda on ka juba tehtud.
  • 4:49 - 4:52
    Näiteks Venemaal või USAs
    on krüogeenimiskeskused
  • 4:52 - 4:56
    ja saab näha kirste, kuhu mahub terve keha
  • 4:56 - 4:58
    või odavamaid, kuhu mahub vaid pea.
  • 4:58 - 5:00
    (Naer)
  • 5:01 - 5:03
    Prantsusmaal tuli ühel arstil,
    doktor Martineaul, hea mõte,
  • 5:03 - 5:06
    et võiks oma naise ära külmutada.
  • 5:07 - 5:08
    (Naer)
  • 5:09 - 5:12
    Ja kui ta nägi, et see õnnestus kenasti,
  • 5:12 - 5:15
    siis otsustas ta ka ise
    ennast ära külmutada.
  • 5:16 - 5:20
    Nüüd on nad igaveseks kokkukülmutatud.
  • 5:21 - 5:24
    See leidis aset kuskil lossis...
  • 5:24 - 5:26
    Keegi sai asjast teada ja esitas kaebuse,
  • 5:26 - 5:31
    et kuidas ikka nii saab, et selles
    külas on inimesed ära külmunud?
  • 5:31 - 5:32
    (Naer)
  • 5:33 - 5:36
    Nende poegadele see aga meeldis,
  • 5:36 - 5:38
    nad käisid vanemaid aeg-ajalt vaatamas,
  • 5:38 - 5:40
    see on palju mugavam kui käia surnuaial.
  • 5:40 - 5:44
    Aga Riiginõukogu ütles, et nii ei tohi.
  • 5:44 - 5:46
    "Te peate oma vanemad üles
    sulatama ja ära põletama!
  • 5:46 - 5:49
    Alle-hopp! Kõik ahju!"
  • 5:49 - 5:51
    Järgnes pikk kohtuvaidlus,
  • 5:51 - 5:54
    aga Martineau pojad pidid
    oma vanemad siiski ära põletama.
  • 5:54 - 5:56
    Vaesed õnnetud Martineaud,
  • 5:56 - 5:59
    kes olid unistanud taaskohtumisest
    miljonite aastate pärast,
  • 5:59 - 6:02
    et nad ärkavad ellu tulevikus
    kui seksuaalsus on avalikult lubatud,
  • 6:02 - 6:05
    kui nad on täis elujõudu ja nooruslikkust,
  • 6:05 - 6:07
    nüüd on aga kõik mokas,
    sest nendest on järel vaid tuhk.
  • 6:08 - 6:09
    (Naer)
  • 6:10 - 6:14
    Ega need tragöödiad nüüd
    otseselt meid kõiki ei puuduta,
  • 6:14 - 6:16
    kui me just ei taha, et meid ära söödaks,
  • 6:16 - 6:18
    või et meid ära külmutataks
  • 6:18 - 6:19
    või et meid õhku loobitaks.
  • 6:20 - 6:22
    Heakene küll, vahet pole.
  • 6:23 - 6:24
    Probleem on aga selles,
  • 6:24 - 6:27
    et tegelikult puudutab see meid kõiki.
  • 6:28 - 6:31
    Prantsuse tsiviilseadustikus on
    bioeetika seadus aastast 1994,
  • 6:31 - 6:34
    kehtivad ka erinevad konventsioonid,
    mida võite vabalt lugeda.
  • 6:34 - 6:37
    See tähendab, et inimese keha puhul
    ei kehti eraomandi õigus,
  • 6:37 - 6:42
    sest seadus ütleb, et inimene
    ei ole võõrandatav juriidilises mõttes.
  • 6:42 - 6:45
    Seega ei ole keha inimese põhiomand,
  • 6:45 - 6:47
    ehk et teil ei ole omandiõigust
    omaenda kehale.
  • 6:48 - 6:51
    Nüüd te ütlete, et mis mõttes,
    Prantsusmaal ongi kõik keelatud?
  • 6:51 - 6:53
    (Naer)
  • 6:53 - 6:56
    Aga isegi USAs, mis on
    ääretult liberaalne riik,
  • 6:56 - 6:57
    on see samamoodi.
  • 6:58 - 7:00
    See on tegelikult väga selgelt kirjas
  • 7:00 - 7:03
    ühes California Ülemkohtu otsuses
  • 7:04 - 7:05
    John Moore'i kaasuse otsuses.
  • 7:05 - 7:08
    John Moore oli keegi, kes põdes leukeemiat
  • 7:08 - 7:10
    1980ndatel aastatel
  • 7:10 - 7:12
    ja arstidel tuli eemaldada ta põrn.
  • 7:13 - 7:17
    Nad avastasid, et tema rakud
    on väga erilised,
  • 7:17 - 7:19
    sest nad toodavad teatud tüüpi valke
  • 7:19 - 7:22
    ja seetõttu võtsid arstid
    ilma John Moore'ile ütlemata
  • 7:22 - 7:26
    temalt suure koguse rakke, verd,
    spermat ja luuüdi.
  • 7:26 - 7:29
    Ma ei kujuta ette, kuidas nad
    põhjendasid, miks leukeemia raviks
  • 7:29 - 7:32
    on vaja võtta spermat, aga nii nad tegid.
  • 7:32 - 7:34
    (Naer)
  • 7:34 - 7:36
    Ja nendest rakkudest tehti rakuliin,
  • 7:36 - 7:38
    John Moore'i rakuliin,
  • 7:38 - 7:41
    mille edasimüügist suurtele
    farmaatsiafirmadele
  • 7:41 - 7:44
    teeniti sadu tuhandeid dollareid.
  • 7:44 - 7:48
    Ja kui John Moore sai teada
    sellest ärist, küsis ta:
  • 7:48 - 7:51
    "Miks mulle pole midagi öeldud?
    Need on ju minu rakud!
  • 7:51 - 7:53
    Vabandage väga!"
  • 7:53 - 7:56
    Ja sellest tuli üks suur kohtuasi,
  • 7:56 - 8:00
    kus kohtuniku otsus oli,
    et need ei ole tema rakud,
  • 8:00 - 8:03
    kuna rakud ei saa olla
    otseselt tema omandis.
  • 8:03 - 8:04
    Sellisel juhul aga,
  • 8:05 - 8:07
    kust selline loogika tuleb?
  • 8:07 - 8:09
    On alust arvata,
  • 8:09 - 8:12
    et see on suurte monoteistlike
    religioonide pärand.
  • 8:12 - 8:15
    Selle põhimõtte sõnastas Apostel Paulus:
  • 8:15 - 8:17
    “Ihu on Issanda jaoks ja Issand ihu jaoks"
  • 8:17 - 8:20
    Suurtes monoteistlikes religioonides,
  • 8:20 - 8:22
    eriti judeokristlikes religioonides,
  • 8:22 - 8:25
    ei kuulu keha inimesele endale
    vaid ta kuulub Jumalale.
  • 8:25 - 8:28
    Inimese keha on hinge väljendus,
    nagu ütles Aquino Thomas.
  • 8:28 - 8:31
    Keha on hinge väljendus ja
    mu hing on surematu,
  • 8:31 - 8:32
    ta läheb taevariiki.
  • 8:33 - 8:37
    Ma võiks äkki jõuda ülestõusmisenigi,
  • 8:37 - 8:40
    kui Riiginõukogu ei nõuaks tuhastamist.
  • 8:40 - 8:41
    (Naer)
  • 8:43 - 8:46
    Paavst Pius XII väljendas
    seda väga üheselt -
  • 8:46 - 8:49
    nüüd tsiteerin esimest korda
    avalikult paavst Pius XIIndat,
  • 8:49 - 8:53
    kes 1954. aastal arstide
    kongressil esinedes selgitas,
  • 8:53 - 8:58
    et inimene on vaid oma keha kasutaja,
  • 8:58 - 9:01
    mitte aga täievoliline omanik.
  • 9:02 - 9:05
    Meie tänapäevane õigusruum on ilmalik,
  • 9:05 - 9:07
    see ei ole enam seotud Jumalaga,
  • 9:07 - 9:12
    Jumala mõiste on lihtsalt
    asendatud väärikuse mõistega.
  • 9:12 - 9:15
    Just nii põhjendati kohtuotsuseid,
    eriti Morsang-Sur-Orge kaasuses,
  • 9:15 - 9:18
    see oli põhjus, miks Riiginõukogu
    keelas kääbuste loopimise,
  • 9:18 - 9:20
    kuna üksikisiku väärikuse kaitset
  • 9:20 - 9:23
    peetakse avaliku korra üheks elemendiks.
  • 9:23 - 9:25
    Samas tähendab see, et tänapäeval,
  • 9:25 - 9:28
    kui Jumala kõiksus enam ei ole
    osa meie õigusruumist,
  • 9:28 - 9:31
    on selle rolli endale võtnud riik
    või siis ühiskond, kuidas soovite.
  • 9:31 - 9:33
    Riik defineerib igaühe väärikust.
  • 9:34 - 9:36
    Väärikus on pühadus ilma Jumalata,
  • 9:36 - 9:37
    kuna inimkeha on põhimõtteliselt püha,
  • 9:37 - 9:40
    on keelatud sellega toimetada
    oma suva järgi.
  • 9:40 - 9:42
    Ma tahan, et te püüaksite mõelda
  • 9:42 - 9:44
    modernismi põhialuste peale.
  • 9:45 - 9:49
    Ja kui valitseb immanentsuse printsiip,
  • 9:49 - 9:51
    siis kellele mu keha kuulub,
    kui mitte mulle endale?
  • 9:51 - 9:55
    Kellel peale mu enda on õigus öelda,
    mis on mu inimväärikusega kooskõlas?
  • 9:55 - 9:57
    Täpselt nii ütles seda Jock Locke,
    mitte John Moore,
  • 9:57 - 9:59
    neid Johne on liiga palju.
  • 9:59 - 10:02
    John Locke oli minu teada esimene,
  • 10:02 - 10:05
    kes ütles, et igaüks on iseenda peremees.
  • 10:05 - 10:07
    Ja ta ei öelnud seda juhuslikult,
  • 10:07 - 10:09
    ta oli ju ise arst
  • 10:09 - 10:12
    ja tundis väga hästi inimkeha
    ja selle toimimst.
  • 10:12 - 10:15
    Tema eluajal leidis aset
    kuulsusrikas Inglise revolutsioon,
  • 10:15 - 10:18
    Õiguste deklaratsiooni revolutsioon,
  • 10:18 - 10:20
    ühiskondliku leppe teooria,
  • 10:20 - 10:22
    mis sõnastab võõrandamatud põhiõigused,
  • 10:23 - 10:24
    ühiskondlikku vastupanu,
  • 10:24 - 10:27
    mis ütleb, et inimesel on
    kaasasündinud õigused,
  • 10:27 - 10:29
    sealhulgas õigus oma keha üle.
  • 10:29 - 10:32
    Ta ütleb: "Kui inimesel on õigus väliste
    objektide omamiseks,
  • 10:32 - 10:35
    kui ma võin omada maailma tänu oma tööle,
  • 10:35 - 10:37
    läbi selle, et loon lisaväärtust.
  • 10:37 - 10:43
    siis omanikuks olemise loogika
    tuleb iseenda omamisest."
  • 10:43 - 10:46
    Ja kui nüüd mõelda,
    et igaüks on oma keha peremees,
  • 10:46 - 10:48
    siis vastavalt klassikalisele jaotusele:
  • 10:48 - 10:50
    usus, fructus ja abusus.
  • 10:50 - 10:53
    Usus tähendab kasutamist -
  • 10:53 - 10:55
    ladinakeelsed terminid on alati toredad.
  • 10:55 - 10:57
    Usus tähendab kasutusõigust,
  • 10:57 - 10:59
    kui mul oleks keha kasutusõigus,
  • 10:59 - 11:03
    siis oleks kääbustel õigus
    oma ametit väärikalt pidada.
  • 11:03 - 11:06
    Teiseks, fructus - õigus
    saada oma varalt kasu,
  • 11:06 - 11:09
    mis annaks John Moore’ile
    õigus oma rakkude eest raha saada.
  • 11:09 - 11:11
    Abusus, muutmisõigus, tähendab seda,
  • 11:11 - 11:13
    et ma võin oma kehaga teha, mis tahan,
  • 11:13 - 11:15
    kui tahan end külmutada, on see minu asi.
  • 11:16 - 11:19
    Mulle tundub, et uus põlvkond
  • 11:19 - 11:22
    ei taha tunnistada ettemääratud struktuure
  • 11:22 - 11:24
    ja tahab oma töökoha kujundada ise,
  • 11:24 - 11:28
    tahab ringi reisides leida oma kutsumuse,
  • 11:28 - 11:30
    tahab ehitada oma tõelise mina,
  • 11:30 - 11:32
    olla iseenese loojaks.
  • 11:32 - 11:35
    Seda on igatahes näha,
    vahel ka omamoodi naljakas vormis,
  • 11:35 - 11:38
    kui tõsiselt suhtub uus põlvkond
    oma kehasse kui eraomandisse,
  • 11:38 - 11:40
    näiteks tätoveeringuid tehes.
  • 11:40 - 11:44
    See annab võimaluse määratleda
    vabamalt ka oma seksuaalsust.
  • 11:44 - 11:46
    Ühe uurimuse kohaselt
  • 11:46 - 11:49
    on praegune Z-generatsioon,
    mis tuli peale Y-põlvkonda,
  • 11:49 - 11:51
    see põlvkond on post-sooline,
  • 11:51 - 11:53
    see on midagi enamat kui biseksuaalsus,
  • 11:53 - 11:57
    kuna igaüks võib ise oma sugu määratleda,
  • 11:57 - 12:00
    olles natuke üks ja natuke teine.
  • 12:01 - 12:04
    Ja sellest tuleneb omakorda
    terve rida järgmisi teemasid.
  • 12:04 - 12:07
    Näiteks võib inimene olla demiseksuaal,
  • 12:07 - 12:09
    hallseksuaal,
  • 12:09 - 12:11
    güneseksuaal,
  • 12:12 - 12:13
    panseksuaal,
  • 12:13 - 12:14
    Strauss-Kahn-seksuaal.
  • 12:14 - 12:15
    Ei, see pole see.
  • 12:16 - 12:17
    Igatahes on variante palju.
  • 12:17 - 12:19
    Ma ei teagi neid kõiki,
  • 12:19 - 12:22
    aga nad on põnevad, soovitan uurida.
  • 12:22 - 12:24
    Põhimõtteliselt annab see võimaluse
  • 12:24 - 12:27
    käsitleda kolme suurt tulevikuteemat.
  • 12:27 - 12:31
    Võimendatud inimese teemat,
  • 12:33 - 12:35
    transhumanismi teemat
  • 12:35 - 12:37
    ning andmete ja data teemat.
  • 12:38 - 12:43
    Kui mul oleks homme võimalik
    end võimendada,
  • 12:43 - 12:45
    see tähendab teha endale kunstkäed,
  • 12:45 - 12:48
    suurendada oma kehaosi,
    tõsta aju võimekust,
  • 12:48 - 12:50
    ja muuta oma DNAd.
  • 12:50 - 12:54
    Kui ma muudan oma DNAd,
    siis peaksin ju olema enda omanik.
  • 12:56 - 13:00
    Kui tahaksin homme katsetada,
    surematuse võimalikkust,
  • 13:00 - 13:02
    näiteks lastes end külmutada,
  • 13:02 - 13:04
    see oleks ju päris lahe,
  • 13:04 - 13:08
    või siis nagu transhumanist
    Ray Kurzwell seda ettekujutab,
  • 13:08 - 13:11
    teisaldades oma teadvuse USB pulgale.
  • 13:12 - 13:14
    Samamoodi saaksin ise määratleda,
  • 13:14 - 13:16
    kasvõi vastava lepinguga,
  • 13:16 - 13:19
    seda, kuidas mu keha suhestub maailmaga.
  • 13:19 - 13:22
    Ja siis see kolmas suur teema,
  • 13:22 - 13:25
    teema, mis puudutab andmeid ja datat.
  • 13:25 - 13:28
    Andmeid toodetakse tohututes kogustes
  • 13:28 - 13:30
    ja nende väärtus on hiiglaslik,
  • 13:30 - 13:33
    pelgalt Euroopas on aastaks 2020
    andmete väärtus tuhat miljardit eurot.
  • 13:34 - 13:36
    Kui andmetel on nii kõrge väärtus
  • 13:36 - 13:39
    ja kui on firmasid, kes sellist
    raha on nõus maksma,
  • 13:39 - 13:42
    siis ei saa öelda, et teie andmed
    kuuluksid enam teile.
  • 13:43 - 13:45
    Samamoodi kui ei saa
    päriselt omada oma keha,
  • 13:45 - 13:47
    ei saa päriselt omada ka andmeid,
  • 13:47 - 13:48
    seda ühel ja samal põhjusel:
  • 13:48 - 13:52
    et andmeid peetakse indiviidi
    isiksuse peegelduseks
  • 13:52 - 13:54
    ja kui õiguslikust aspektist
  • 13:54 - 13:58
    on isiksus võõrandamatu
    ja keha ei ole omand.
  • 13:58 - 14:00
    Kui homme avastame,
  • 14:00 - 14:03
    et andmed on võimalik
    kuulutada eraomandiks,
  • 14:03 - 14:06
    mis on digiajastul sama,
    mis oli intellektuaalomand
  • 14:06 - 14:08
    tööstusrevolutsiooni ajastul,
  • 14:08 - 14:10
    siis oleks võimalik saada
    oma andmete ainuvaldajaks
  • 14:10 - 14:14
    nii juriidilises kui ka
    materiaalses mõttes
  • 14:14 - 14:16
    ja nendega kaubelda.
  • 14:16 - 14:21
    Inimestele tuleks siis maksta peale
    selle eest, et nad kasutavad Facebooki.
  • 14:22 - 14:26
    Nii et ütlemine "olen oma keha peremees"
    poleks siis enam sõnakõlks.
  • 14:27 - 14:32
    See oleks tätoveering, mida
    me kõik peaksime kandma.
  • 14:33 - 14:35
    Praegune uus põlvkond
  • 14:35 - 14:38
    peab nende probleemidega tegelema.
  • 14:38 - 14:40
    Transhumanismi aeg on käes,
  • 14:40 - 14:43
    bioeetika komisjonid on
    praeguseks juba eilne päev.
  • 14:43 - 14:47
    Et igaüks saaks valida enda
    jaoks elus olulised väärtused
  • 14:47 - 14:49
    siin keerulises maailmas,
  • 14:49 - 14:52
    peame esmalt saama oma keha omanikuks.
  • 14:52 - 14:53
    Aitäh!
  • 14:54 - 14:55
    (Aplaus)
Title:
Kas õigus otsustada oma keha üle on uue põlvkonna võitlustander?| Gaspard Koenig |TEDxParis
Description:

Oleme harjunud mõtlema, et meie keha kuulub vaid meile ja meil on õigus seda kasutada vastavalt oma äranägemisele. Mitmete värvikate näidete varal toob Gaspard Koening aga välja tõsiasja, et nii see praktikas ega kehtivas õigusruumis paraku ei ole. Ta küsib, kas pole käes aeg nõuda endale õigust ise otsustada oma keha üle.

Gaspard Koening on filosoof (ENS, Columbia Ülikool), kes juhib liberaalset mõttekoda GénérationLibre. Ta on töötanud Prantsusmaa rahandusministri Christine Lagarde'i meeskonnas ja EBRDs Londonis. Tema sulest on ilmunud mitmeid raamatuid ja teadustöid, ta on õppejõud Pariisi Sciences Po ülikoolis ja esineb regulaarselt ajakirjanduse veergudel, olles nädalalehe Les Echos kolumnist.

Gaspard Koenigi esinemine toimus TEDx Paris raames 2016. aasta septembris.

Järgides TED-i tunnuslauset “Ideed, mis väärivad jagamist” on TED algatanud programmi nimega TEDx. TEDx on kohalik üritus, mis võimaldab kokkutulnud inimestel jagada TED-konverentsi sarnast kogemust ja kannab tunnusmärki TEDx, kus x = iseseisvalt korraldatud TED-sündmus. TEDx üritus sisaldab nii TED-i kõnesid video vahendusel kui kõnesid elavas esitluses, et tekitada süvitsiminevat mõttevahetust ja suhtlust väiksemates gruppides. TED annab TEDx programmi jaoks üldiseid suuniseid, kuid kõik TEDx-üritused on organiseeritud sõltumatult.

more » « less
Video Language:
French
Team:
closed TED
Project:
TEDxTalks
Duration:
14:58

Estonian subtitles

Revisions