Return to Video

Geel, mis peatab verejooksu silmapilkselt

  • 0:01 - 0:04
    Kujutage ette, et olete üle lahinguvälja tormav sõdur.
  • 0:05 - 0:09
    Teid tabab jalga kuul, mis läbistab reiearteri.
  • 0:09 - 0:11
    Reiearteri verejooks on äärmiselt tõsine
    vigastus.
  • 0:11 - 0:14
    Suure verekaotuse tõttu
    võib surra vähem kui kolme minutiga.
  • 0:15 - 0:17
    Paraku on selleks ajaks,
  • 0:17 - 0:20
    kui parameedik oma varustusega kohale jõuab
  • 0:20 - 0:23
    kulunud juba vähemalt viis minutit või enamgi,
  • 0:23 - 0:25
    et haav sulgeda ja verejooks peatada.
  • 0:26 - 0:28
    Eespool kirjeldatu pole probleemiks
  • 0:28 - 0:30
    mitte ainult militaarvallas
  • 0:30 - 0:34
    vaid puudutab väga teravalt kogu meditsiini.
  • 0:34 - 0:37
    Küsimus on üldises lähenemises haavade ravile
  • 0:37 - 0:39
    ja sellele, kuidas peatada kiirelt verejooks nõnda,
  • 0:39 - 0:41
    et kogu organism seda protsessi toetaks.
  • 0:41 - 0:43
    Olengi viimased neli aastat töötanud selle kallal,
  • 0:43 - 0:46
    et arendada nutikaid biomaterjale,
  • 0:47 - 0:50
    mis oleksid tõhusad koostöös
    organismi loomulike protsessidega,
  • 0:50 - 0:54
    aidates kaasa tervenemisele ja haavade paranemisele.
  • 0:55 - 0:58
    Esmalt vaatame aga lähemalt,
  • 0:58 - 1:01
    mis on meie organismi toimimise põhialus.
  • 1:01 - 1:03
    Kõik teavad, et keha koosneb rakkudest.
  • 1:04 - 1:06
    Rakk on kõige algelisem elu vorm.
  • 1:07 - 1:09
    Aga see on ka kõik, mida enamik inimesi teab.
  • 1:09 - 1:13
    Tegelikult ümbritseb rakke
    keerukas võrgustik,
  • 1:13 - 1:15
    mis koosneb valkudest, kiududest ja suhkrutest,
  • 1:15 - 1:18
    mida kutsutakse ekstratsellulaarseks maatriksiks ehk rakuvaheaineks.
  • 1:18 - 1:20
    Rakuvaheaine ongi praktikas see võrgustik,
  • 1:21 - 1:23
    mis hoiab rakku koos,
  • 1:23 - 1:26
    annab kudedele struktuuri,
  • 1:26 - 1:28
    ja ühtlasi on rakkude elukeskkonnaks.
  • 1:28 - 1:30
    Rakuvaheaine võimaldab rakkudel saada aru,
  • 1:30 - 1:31
    mida nad teevad ja kus nad paiknevad
  • 1:31 - 1:34
    mis on nende ülesanne ja kuidas nad peaksid toimima.
  • 1:34 - 1:37
    On selgunud, et rakuvaheaine
  • 1:37 - 1:39
    on igas kehaosas erinev.
  • 1:39 - 1:42
    Näiteks rakuvaheaine minu nahas
    on teistsugune
  • 1:42 - 1:43
    kui rakuvaheaine minu maksas.
  • 1:43 - 1:47
    Rakuvaheaine võib olla erisugune ka sama
    organi erinevates osades.
  • 1:47 - 1:49
    Sellepärast on väga keeruline
  • 1:49 - 1:51
    töötada välja aine, mis reageeriks
  • 1:51 - 1:52
    just selle konkreetse koe rakuvaheainega.
  • 1:52 - 1:55
    Aga seda me just nimelt üritamegi teha.
  • 1:55 - 1:57
    Võtame näiteks vihmametsa.
  • 1:57 - 1:58
    Mets koosneb ladvastikust,
  • 1:58 - 2:01
    alusmetsast ja metsaalusest maapinnast.
  • 2:01 - 2:03
    Kõik need metsa osad
    koosnevad eri taimedest
  • 2:03 - 2:06
    ja nendes eri osades elavad erisugused loomad,
  • 2:06 - 2:07
    kelle elukeskkond on just see konkreetne paik.
  • 2:07 - 2:10
    Rakuvaheaine koostis on sama varieeruv
  • 2:11 - 2:12
    kõigist kolmest dimensioonist lähtuvalt.
  • 2:12 - 2:14
    Lisaks hoolitseb rakuvaheaine
  • 2:14 - 2:17
    ka haavade parandamise eest.
  • 2:17 - 2:19
    Kui kehasse tekib haav,
  • 2:19 - 2:23
    tuleb kehal taas luua see väga keerukas
    rakuvaheaine,
  • 2:23 - 2:25
    et rakke uuesti ühendada.
  • 2:25 - 2:27
    Tegelikult ei ole ju arm midagi muud
  • 2:27 - 2:29
    kui ebaühtlaselt taastunud rakuvaheaine.
  • 2:31 - 2:34
    Minu taga on animatsioon rakuvaheainest.
  • 2:34 - 2:36
    Siin näete kuidas inimese rakud
    paiknevad selles keerulises
  • 2:36 - 2:37
    rakuvaheaine võrgustikus.
  • 2:37 - 2:38
    Kui rakukoes edasi liikuda,
  • 2:38 - 2:41
    muutub ka rakuvaheainest koosnev võrgustik.
  • 2:41 - 2:44
    Kõik seni väljatöötatud tehnoloogiad on võimaldanud
  • 2:44 - 2:47
    ühildumist rakuvaheainega vaid kahes dimensioonis,
  • 2:48 - 2:50
    mis praktikas tähendab aga seda,
  • 2:50 - 2:53
    et need tooted koega ei ühildu.
  • 2:53 - 2:55
    New Yorgi ülikoolis esimesel kursusel avastasin,
  • 2:55 - 2:57
    et haavadele on võimalik asetada
  • 2:58 - 3:00
    taimse päritoluga polümeere
  • 3:00 - 3:02
    ning nende abil haavale paik peale kasvatada.
  • 3:02 - 3:04
    Kui on tekkinud haav ,
    nagu siin klipis näete,
  • 3:04 - 3:06
    pannakse haavale meie väljatöötatud ainet
  • 3:06 - 3:09
    ja nii nagu paneks kokku Legot
  • 3:09 - 3:11
    ehitatakse uuesti üles lokaalne koemass.
  • 3:11 - 3:13
    Nii et kui seda ainet viia näiteks maksa,
  • 3:13 - 3:15
    luuakse seal maksale omane kude,
  • 3:15 - 3:16
    aga kui seda panna nahale,
  • 3:16 - 3:18
    on tulemuseks taasloodud nahakude.
  • 3:18 - 3:21
    Nii et kui seda geeli kehale panna,
  • 3:21 - 3:23
    võtavad geeli polümeerid
    konkreetsele koele iseloomuliku kuju.
  • 3:23 - 3:26
    Sel geelil on tohutult palju kasutusvõimalusi.
  • 3:26 - 3:29
    Aine toimimine põhineb mehhanismil,
  • 3:29 - 3:32
    mis taasehitab konkreetsele kohale iseloomuliku koe silmapilkselt.
  • 3:32 - 3:35
    Siin näete on simuleeritud
    arteriaalset verejooksu
  • 3:35 - 3:36
    Hoiatan: veri!
  • 3:36 - 3:37
    Veri purskub siin kahekordse survega
  • 3:37 - 3:38
    võrreldes tavalise arteriaalse verejooksuga.
  • 3:38 - 3:40
    Seda tüüpi verejooks on äärmiselt traumaatiline,
  • 3:40 - 3:42
    ja nagu ma varem ütlesin, võtab sellise
  • 3:42 - 3:44
    verejooksu peatamine viis minutit või kauemgi,
  • 3:44 - 3:46
    samal ajal haava kinni surudes.
  • 3:46 - 3:47
    Videol näete, kuidas meie tehnoloogia
  • 3:47 - 3:49
    suudab verejooksu peatada kiiremini,
  • 3:49 - 3:51
    kui ma siin teile seda asja seletan.
  • 3:51 - 3:52
    Verejooks peatub kiiresti seetõttu,
  • 3:52 - 3:55
    et meie aine toimib koostöös koerakkudega
  • 3:55 - 3:58
    ja taasehitab ennast selleks lihatükiks.
  • 3:58 - 4:01
    Vererakud tunnetavad, et käivitunud on paranemise protsess
  • 4:01 - 4:03
    ja hakkavad tootma fibriini.
  • 4:03 - 4:06
    Fibriin kutsub vähem kui kümne sekundiga esile hüübimise.
  • 4:06 - 4:08
    Nii et selline tehnoloogia...
  • 4:08 - 4:09
    Ma tänan.
  • 4:09 - 4:15
    (Aplaus)
  • 4:17 - 4:21
    See tehnoloogia saab jaanuarist alates olema
    loomaarstide käsutuses
  • 4:21 - 4:22
    ja teeme tragilt tööd, et toodet
    saaks kasutada ka inimestel,
  • 4:22 - 4:25
    loodetavasti järgmise aasta jooksul.
  • 4:25 - 4:30
    Aga kujutage nüüd uuesti ette, et olete lahinguväljal jooksev sõdur.
  • 4:30 - 4:32
    Teid tabab jalga kuul,
  • 4:32 - 4:35
    aga selle asemel,
    et mõne minutiga verest tühjaks joosta,
  • 4:35 - 4:37
    võtate vöölt väikese geelipaki
  • 4:37 - 4:40
    ja saate ühe nupuvajutusega ise
    verejooksu peatada
  • 4:40 - 4:42
    ja paranema hakata.
  • 4:42 - 4:43
    Suur tänu teile!
  • 4:43 - 4:48
    (Aplaus)
Title:
Geel, mis peatab verejooksu silmapilkselt
Speaker:
Joe Landolina
Description:

Unustage õmblused, haavu saab parandada palju hõlpsamalt. Joe Landolina, TEDi stipendiaat, räägib meile oma leiutisest, ravigeelist, millega saab verejooksu peatada silmapilkselt. (Ettekandes kuvatakse meditsiinilisi protseduure).
more » « less
Video Language:
English
Team:
closed TED
Project:
TEDTalks
Duration:
05:01

Estonian subtitles

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.