Kuidas sa tead, et sa oled päris?

Küsimus kõlab jaburalt 
kuni üritad sellele vastata

aga võtame seda tõsiselt.

Kuidas sa tõesti tead, et sa oled olemas?

Oma "Mõtisklustes Esimesest Filosoofiast"

üritas René Descartes 
sellele küsimusele vastata

tehes maatasa kõik oma senised
teadmised ja arvamused

et alustada algusest.

Kõik ta teadmised olid tulnud sellest, 
mida ta meeltega oli kogenud.

Nagu sul, eksole?

Sa tead, et vaatad seda videot 
oma silmadega ning kuuled seda kõrvadega.

Meeled tutvustavad sulle maailma

Üldiselt nad sind ei peta, 
aga vahel siiski.

Kaugelt vaadates võid pidada mõnd inimest
kellekski teiseks

või siis olla kindel, 
et püüad palli kinni,

aga ikkagi kukub see su ette maha.

Aga ikkagi, siin ja praegu

tead sa ju mis sinu ees on tõeline.

Sinu silmad, sinu käed, 
su keha: see oled sina.

Ainult hullumeelsed eitaksid seda,
ja sina pole ju hull.

See, kes kahtleks selles, 
peaks und nägema.

Oh ei, äkki sina näed und?

Unenäod tunduvad tõelised.

Sa võid uskuda, et ujud, lendad

võitled paljakäsi koletistega

samas kui su päris keha lamab voodis.

Ei, ei, ei.

Kui oled ärkvel, siis oled ärkvel.

Ah! Aga kui sa ei ole,
siis sa ei tea, et sa ei ole,

nii et sa ei saa tõestada, 
et sa ei näe und.

Äkki keha, mida sa pead iseendaks,
ei ole päriselt olemas.

Äkki kõik reaalsus, 
isegi kõige üldisemad ideed

nagu aeg, kuju, värv
ja number on väärad

Lihtsalt pettused, mille on sepistanud

kuri geenius!

Ei, päriselt.

Descartes küsib, kas sa saad tõestada
et kuri geenius-deemon

ei ole sind pannud uskuma 
et reaalsus on olemas.

Võib-olla see deemonlik petis on sind
ninapidi vedanud.

Maailm, sinu tajud, sinu keha.

Sa ei saa tõestada, 
et need pole kõik välja mõeldud

ja kuidas sa oleksid olemas ilma nendeta?

Ei olekski! Seega - sind pole olemas.

Elu on kõigest unenägu.

Ja sa ei sõua, sõua, sõua 
oma paati sugugi nii rõõmsameelselt.

Ei, sa sõuad seda vaevaliselt.

Sest sa oled/ei ole petetud, 
olematu vaeseke

Kõlab see sulle usutavalt?

Oled sa veendud?

Kui ei ole, siis hästi. 
Kui oled, veel parem.

Sest kui sind saab veenda,

oled sa ära veennatav olend.

Sa ei saa olla mitte-midagi, 
kui arvad, et oled midagi,

isegi, kui arvad et "miski" on mittemiski.

sest ükskõik, mida sa ka ei mõtle,
sa oled mõtlev olend.

või, nagu Descartes ütles: 
"Ma mõtlen, järelikult olen olemas,"

ja nii oled ka sina, tõesti.

(Lennukimootor)