1 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 1/2. 2 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 1/2. 3 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 65 ruutjuur 4 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 65 ruutjuurega. 5 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 CLH 6 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 TVL 7 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 jagada hüpotenuusiga, jagada 4 8 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 jagada, 9 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 jagatud 3-ga. 10 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 jagatud 4-ga 11 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 jagatud hüpotenuusiga. 12 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 jagatud hüpotenuusiga. 13 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 jagatud √3 14 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 jagatud, mis on lähiskülg? 15 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 kaks, seal on veel 4 korda 3 16 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 koosinus, 17 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 koosinus? 18 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 kuigi ma just tegin seda. 19 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 mõlemast poolest 20 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 on 2. 21 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 on kaks. 22 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 on täisnurksed kolmnurgad. 23 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 pluss kuusteist 24 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 ruutjuur 3 25 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 ruutjuurega. 26 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 tangens? 27 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 tangensi, 28 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 või ükskõik kes küsiks sult, mis on, 29 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 Ütleme, et selle külje pikkus siin 30 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 √3 31 99:59:59,999 --> 99:59:59,999 √3 32 00:00:00,800 --> 00:00:03,017 Teeme veel hunniku näiteid, lihtsalt, et me oleks kindlad, et me saame 33 00:00:03,017 --> 00:00:07,036 sellest trigonomeetrilisest funktsioonist kindlasti aru. 34 00:00:07,036 --> 00:00:11,447 Nii et koostame endale mõned täisnurksed kolmnurgad. 35 00:00:11,447 --> 00:00:13,668 Ehitame mõned täisnurksed kolmnurgad. Ja ma tahan, et see oleks väga selge, et see viis, kuidas ma seda olen defineerinud 36 00:00:15,186 --> 00:00:18,042 siiani, töötab ainult täisnurksete kolmnurkadega, nii et kui sa üritad leida 37 00:00:18,042 --> 00:00:23,475 trigonomeetrilisi funktsioone, mis ei ole seotud täisnurksete kolmnurkadega. Me näeme, et me peame hakkama 38 00:00:25,704 --> 00:00:27,867 täisnurkseid kolmnurki looma, aga fokusseerime, täisnurksetele kolmnurkadele praegu. 39 00:00:27,867 --> 00:00:31,344 Nii et ütleme, et mul on kolmnurk, kus, ütleme, et see pikkus siin all on 7 40 00:00:33,897 --> 00:00:37,757 ja ütleme, et see külg, mis on siin üleval, ütleme, et see külg on 4. 41 00:00:39,452 --> 00:00:42,516 Vaatame, mis see hüpotenuus siin üleval oleks. Nii et me teame 42 00:00:42,516 --> 00:00:45,720 - kutsume hüpotenuusi "h" - 43 00:00:45,720 --> 00:00:52,200 Me teame, et h ruudus on võrdne 7 ruudus pluss 4 ruudus, me teame 44 00:00:52,200 --> 00:00:55,194 seda Pythagorose teoreemist, 45 00:00:55,194 --> 00:00:57,469 et hüpotenuusi ruut on võrdne 46 00:00:57,469 --> 00:01:01,974 mõlema ruuduga, teise kahe külje 47 00:01:01,974 --> 00:01:04,533 ruutude summaga. 8 ruudus on võrdne 7 ruudus pluss 4 ruudus. 48 00:01:04,533 --> 00:01:09,776 Nii et see on 49 49 00:01:09,776 --> 00:01:11,800 49 pluss 16 50 00:01:11,800 --> 00:01:18,553 49 pluss 10 on 59, pluss 6 on 51 00:01:18,553 --> 00:01:21,107 65.Nii et h ruudus on 65. 52 00:01:21,107 --> 00:01:25,705 Las ma kirjutan: h ruudus 53 00:01:25,705 --> 00:01:28,818 - see on teist karva kollane - nii et meil on h ruudus, mis on võrdne 54 00:01:28,818 --> 00:01:33,533 65. Kas ma tegin seda õigesti? 49+10=59, pluss veel 6 55 00:01:33,533 --> 00:01:37,600 on 65 või võime öelda, et h on sama, kui me võtame ruutjuure 56 00:01:37,600 --> 00:01:39,200 ruutjuur 57 00:01:39,200 --> 00:01:42,933 ruutjuur 65. Ja me ei saa seda lihtsustada üldse 58 00:01:42,933 --> 00:01:44,699 see on 13, 59 00:01:44,699 --> 00:01:47,463 see on sama asi nagu 13 korda 5, kumbki neist ei ole ruudud, 60 00:01:50,388 --> 00:01:51,804 nad on mõlemad algarvud, nii et seda ei saa enam lihtsustada. 61 00:01:51,804 --> 00:01:55,467 Nii et see on võrdne 65 62 00:01:55,467 --> 00:02:02,114 Nüüd leiame trigonomeetrilised funktsioonid selle ülemise nurga jaoks siin üleval. Kutsume seda nurka siin üleval teetaks. 63 00:02:05,457 --> 00:02:06,533 Nii et kunas iganes sa seda teed 64 00:02:06,533 --> 00:02:09,467 sa peaks alati üles kirjutama - vähemalt minu jaoks see töötab, kui ma kirjutan üles - 65 00:02:09,467 --> 00:02:11,714 "svh clh tvl". 66 00:02:11,714 --> 00:02:13,120 SVH 67 00:02:13,120 --> 00:02:16,464 SVH CLH TVL. Mu on sellised ebaselged mälestused 68 00:02:16,464 --> 00:02:18,786 minu 69 00:02:18,786 --> 00:02:21,293 trigonomeetria õpetajast võib-olla ma lugesin seda mingist raamatust, ma ei tea - midagi 70 00:02:21,293 --> 00:02:23,867 mingist india printsessist nimega "soh cah toa" või mida iganes, aga see on väga kasulik 71 00:02:26,123 --> 00:02:27,564 meeldejätmist hõlbustav lause, nii et me saame rakendada. 72 00:02:27,564 --> 00:02:31,046 oletame, et tahame leida koosinuse. Me tahame leida meie nurga koosinuse. 73 00:02:34,436 --> 00:02:37,965 me tahame leida meie nurga koosinuse, siis te ütlete: "svh clh tvl!" 74 00:02:37,965 --> 00:02:40,800 Nii et "clh". "clh" ütleb, mida me peame tegema koosinusega, 75 00:02:40,800 --> 00:02:43,027 "clh" osa ütleb meile, 76 00:02:43,027 --> 00:02:46,371 et koosinus on hüpotenuusi lähiskülg. 77 00:02:46,371 --> 00:02:51,433 Koosinus võrdub lähiskülg 78 00:02:51,433 --> 00:02:55,798 Nii et vaatame siiapoole, teeta poole; mis külg on lähskülg? 79 00:02:55,798 --> 00:02:57,702 Noh, me teame, et hüpotenuus 80 00:02:57,702 --> 00:03:00,767 me teame, et hüpotenuus on see külg siin 81 00:03:00,767 --> 00:03:04,761 nii et see ei saa olla see külg. Ainuke külg, mis on selle lähiskülg, mis 82 00:03:04,761 --> 00:03:07,133 ei ole hüpotenuus, on see 4. 83 00:03:07,133 --> 00:03:10,473 Nii et lähiskülg siin, see külg on 84 00:03:10,473 --> 00:03:14,374 see on konkreetselt nurga kõrval, see on üks nendest külgedest, mis moodustab nurga 85 00:03:15,754 --> 00:03:17,133 see on 4 86 00:03:17,133 --> 00:03:21,108 Hüpotenuus, me juba teame on 65 ruutjuur, nii et see on 4 87 00:03:21,108 --> 00:03:25,380 jagatud 88 00:03:25,380 --> 00:03:29,142 Ja mõnikord inimesed tahavad, et sa ratsionaliseeriksid nimetaja, mis tähendab, et neile ei meeldi 89 00:03:29,142 --> 00:03:32,625 irratsionaalsed numbrid nimetajas nagu 65 ruutjuur 90 00:03:35,227 --> 00:03:39,359 ja kui nad -- kui sa tahad seda ümber kirjutada ilma 91 00:03:39,359 --> 00:03:41,634 irratsionaalse numbrita nimetajas, sa võid korrutada lugejat ja nimetajad 92 00:03:41,634 --> 00:03:43,306 65 ruutjuurega. 93 00:03:43,306 --> 00:03:45,094 See ilmselgelt ei muuda numbrit, sest me korrutame seda millegagi, mis on jagatud iseendaga, nii et 94 00:03:48,122 --> 00:03:49,111 me korrutame 1-ga. See ei muuda numbrit, aga see vähemalt saab lahti 95 00:03:52,780 --> 00:03:54,127 irratsionaalsest numbrist nimetajas. Nii et lugejast saab 96 00:03:54,127 --> 00:03:57,800 4 korda 65 ruutjuur, 97 00:03:57,800 --> 00:04:03,461 ja nimetaja , 65 ruutjuur korda 65 ruutjuur, selleks on 65. 98 00:04:03,461 --> 00:04:07,130 Me ei saanud lahti irratsionaalsest numbrist, see on ikka seal, aga see on nüüd lugejas. 99 00:04:07,130 --> 00:04:09,777 Nüüd teeme teisi trigonomeetrilisi funktsioone 100 00:04:09,777 --> 00:04:12,401 või vähemalt põhifunktsioone. Me õpime tulevikus, et neid on terve hunnik, 101 00:04:14,399 --> 00:04:15,443 aga nad on kõik tuletatud nendest 102 00:04:15,443 --> 00:04:19,733 funktsioonidest, nii et mõtleme, mis teeta märk on. Jällegi lähme lause "svh clh tvl" juurde, 103 00:04:19,733 --> 00:04:25,474 "svh" ütleb, mida teha siinusega. Siinus on vastaskülg jagatud hüpotenuusiga. 104 00:04:25,474 --> 00:04:29,200 Siinus võrdub 105 00:04:29,200 --> 00:04:31,372 vastaskülg jagatud hüpotenuusiga. Siinus võrdub vastaskülg jagatud hüpotenuusiga. 106 00:04:31,372 --> 00:04:34,390 Nii et selle nurga jaoks milline külg on vastaskülg? 107 00:04:34,390 --> 00:04:38,430 Me lähme selle vastu, mille poole see avaneb, see avaneb 7 poole 108 00:04:38,430 --> 00:04:41,200 nii et vastaskülg on 7. 109 00:04:41,200 --> 00:04:44,468 See siin - see on vastaskülg 110 00:04:44,468 --> 00:04:47,800 ja siis 111 00:04:47,800 --> 00:04:51,109 hüpotenuus, see on vastaskülg jagada hüpotenuusiga, hüpotenuus on 112 00:04:52,966 --> 00:04:55,133 ja jällegi, kui me tahaks seda ratsionaliseerida, siis me saaksime seda korrutada 65 ruutjuur 113 00:04:55,133 --> 00:04:59,933 jagatud 65 ruutjuurega. 114 00:04:59,933 --> 00:05:04,298 Ja lugejas on 7 ruutjuur 65 ja nimetajas on lihtsalt 115 00:05:04,298 --> 00:05:07,966 65 jällegi. 116 00:05:07,966 --> 00:05:10,474 Nüüd leiame tangensi. 117 00:05:10,474 --> 00:05:12,796 Teeme tangensi. 118 00:05:12,796 --> 00:05:14,793 Kui ma küsiks teilt tangesit 119 00:05:14,793 --> 00:05:17,394 - teeta tangensit 120 00:05:17,394 --> 00:05:20,784 jällegi minge tagasi svh clh 121 00:05:20,784 --> 00:05:23,106 tvl, tvl osa ütleb meile, mida teha tangensiga 122 00:05:23,106 --> 00:05:24,800 see ütleb meile, 123 00:05:24,800 --> 00:05:27,053 see ütleb meile, et tangens 124 00:05:27,053 --> 00:05:29,867 võrdub vastaskülg jagada lähisküljega, on võrdne vastaskülg 125 00:05:29,867 --> 00:05:33,137 jagatud, 126 00:05:33,137 --> 00:05:35,867 vastaskülg jagatud lähisküljega. 127 00:05:35,867 --> 00:05:38,709 Nii et selle nurga jaoks, 128 00:05:38,709 --> 00:05:41,124 mis on vastaskülg, me juba oleme leidnud, et see on 7, see avaneb 7 poole, vastaskülg on 129 00:05:41,124 --> 00:05:42,533 7. 130 00:05:42,533 --> 00:05:46,372 Nii et see on 7 131 00:05:46,372 --> 00:05:48,200 Noh see 4 on lähiskülg, 132 00:05:48,200 --> 00:05:51,295 see 4 on lähiskülg, nii et lähiskülg on 4. 133 00:05:51,295 --> 00:05:54,330 Nii et see on 7 134 00:05:54,330 --> 00:05:56,133 ja meil on kõik tehtud! 135 00:05:56,133 --> 00:05:59,375 Me leidsime kõik teeta trigonomeetrilised funktsiooni, teme veel ühe. 136 00:06:00,416 --> 00:06:02,719 Teeme veel ühe näite. Ma teen natuke rohkem konkreetse näite. Siiani oleme öelnud: 137 00:06:02,719 --> 00:06:06,434 mis on x-i tangens, teeta tangens. Teeme selle pisut konkreetsema. 138 00:06:06,434 --> 00:06:08,431 Ütleme, 139 00:06:08,431 --> 00:06:10,799 Ütleme, las ma joonistan teise täisnurkse kolmnurga, 140 00:06:10,799 --> 00:06:13,772 see on teine täisnurkne kolmnurk siin 141 00:06:13,772 --> 00:06:17,533 kõik, millega me tegeleme, 142 00:06:17,533 --> 00:06:21,109 Ütleme, et hüpotenuusi 143 00:06:21,109 --> 00:06:26,357 pikkus on neli. 144 00:06:26,357 --> 00:06:31,790 Ja ütleme, et see külg siin on 2 ruutjuur 3, me saame 145 00:06:31,790 --> 00:06:33,462 kinnitada, et see töötab. 146 00:06:33,462 --> 00:06:36,467 Kui sul on see külg ruudus, nii et sul, las ma kirjutan selle üles, kaks korda 3 147 00:06:36,467 --> 00:06:38,803 ruutjuur ruudus 148 00:06:38,803 --> 00:06:42,471 pluss kaks ruudus on võrdne millega? 149 00:06:42,471 --> 00:06:46,467 See on 150 00:06:46,467 --> 00:06:49,763 4 korda 3 pluss 4 151 00:06:49,763 --> 00:06:53,478 ja see võrdub 12 pluss 4 on võrdne 16-ga ja 16 on tõesti 152 00:06:53,478 --> 00:06:57,800 4 ruudus, nii et see tõesti võrdub 4 ruudus. 153 00:06:57,800 --> 00:07:01,790 See tõesti võrdub 4 ruudus, nii et see rahuldab Pythagorose teoreemi 154 00:07:01,790 --> 00:07:06,133 ja kui sa mäletad oma tööd 30, 60, 90-ste kolmnurkadega, mida sa võisid 155 00:07:07,781 --> 00:07:11,450 geomeetrias õppida, siis sulle võib see tuttav tunduda, et see 156 00:07:11,450 --> 00:07:13,133 on 30, 60, 90-ene kolmnurk, see siin on meie täisnurk, ma oleksin pidanud 157 00:07:13,133 --> 00:07:15,867 selle joonistama juba alguses, et näidata, et see on täisnurkne kolmnurk. 158 00:07:15,867 --> 00:07:20,366 See nurk siin on meie 30 kraadine nurk 159 00:07:20,366 --> 00:07:23,385 ja see nurk siin üleval, see nurk siin üleval on 160 00:07:23,385 --> 00:07:26,125 60 kraadine nurk. 161 00:07:26,125 --> 00:07:27,797 Ja see on 30, 60, 90, sest 162 00:07:27,797 --> 00:07:31,791 külg, mis on 30 kraadi vastas on pool hüpotenuusist 163 00:07:31,791 --> 00:07:36,800 ja siis see külg, mis on 60 kraadise nurga vastas onruutjuur 3 korda teise küljega, 164 00:07:36,800 --> 00:07:38,432 mis ei ole hüpotenuus 165 00:07:38,432 --> 00:07:40,159 nii et see on see, me ei, see ei pidanud olema 30, 60, 90-ne kolmnurkade ülevaade 166 00:07:43,415 --> 00:07:46,933 Leiame tegelikult trigonomeetrilised suhted erinevate nurkade jaoks. 167 00:07:46,933 --> 00:07:51,295 Nii et kui ma küsiksin sult 168 00:07:51,295 --> 00:07:54,639 mis on 30 kraadi siinus? 169 00:07:54,639 --> 00:07:58,447 Ja pidage meeles, et 30 kraadi on üks selle kolmnurga nurkades, aga see sobib 170 00:07:58,447 --> 00:08:01,698 kunaiganes sul on 30 kraadine nurk ja sul on tegemist täisnurkse kolmnurgaga, meil 171 00:08:01,698 --> 00:08:05,135 on laiemad definitsioonid tulevikus, aga kui sa ütled 30 kraadi siinus 172 00:08:05,135 --> 00:08:09,035 hey, see nurk siin on 30 kraadi ja ma saan kasutada täisnurkset kolmnurka 173 00:08:09,035 --> 00:08:12,133 ja me peame lihtsalt meeles pidama svh clh tvl 174 00:08:12,133 --> 00:08:17,116 Las ma kirjutan seda uuesti. SVH 175 00:08:17,116 --> 00:08:22,782 Siinus ütleb meile, SVH ütleb meile, mida teha siinusega, siinus võrdub vastaskülg jagatud hüpotenuusiga. 176 00:08:22,782 --> 00:08:26,358 30 kraadi siinus on vastaskülg 177 00:08:26,358 --> 00:08:30,723 see on vastupidine külg, mis on 2 178 00:08:30,723 --> 00:08:32,395 jagatud hüpotenuusiga, hüpotenuus siin on 4. 179 00:08:32,395 --> 00:08:35,646 See on 2 / 4 või 1 / 2. 180 00:08:35,646 --> 00:08:40,800 Sa näed, et sin 30 ° on alati võrdne 181 00:08:40,800 --> 00:08:44,144 Nüüd, mis on 182 00:08:44,144 --> 00:08:46,867 mis on 30 kraadi 183 00:08:46,867 --> 00:08:50,135 Jällegi mine tagasi SVH CLH TVL juurde. 184 00:08:50,135 --> 00:08:52,643 CLH ütleb meile, mida teha koosinusega. Koosinus on lähiskülg jagatud hüpotenuusiga 185 00:08:56,033 --> 00:08:59,051 Nii et kui me vaatame 30 kraadist nurka, siissee on lähiskülg, see siin on 186 00:08:59,051 --> 00:09:01,791 lähiskülg, kohe selle kõrval 187 00:09:01,791 --> 00:09:05,467 see ei ole hüpotenuus 188 00:09:05,467 --> 00:09:09,129 see on lähiskülg jagatud hüpotenuusiga, nii et 2 189 00:09:09,129 --> 00:09:13,633 lähiskülg 190 00:09:13,633 --> 00:09:16,977 või kui me lihtsustame seda, me jagame lugeja ja nimetaja 2-ga, siis see on ruutjuur 3 191 00:09:16,977 --> 00:09:20,646 jagada 2-ga. 192 00:09:20,646 --> 00:09:22,782 Lõpuks leiame 193 00:09:22,782 --> 00:09:27,800 30 kraadi tangensi. 194 00:09:27,800 --> 00:09:30,305 Tuleme tagasi svh clh tvl juurde 195 00:09:30,305 --> 00:09:31,699 svh clh tvl. 196 00:09:31,699 --> 00:09:34,800 TVL ütleb meile mida teha tangensiga, see on vastaskülg jagatud lähisküljega. 197 00:09:34,800 --> 00:09:38,804 Me lähme 30 kraadise nurga juurde, sest see huvitab meid, 30 kraadi tangens, 198 00:09:38,804 --> 00:09:42,101 30 kraadi tangens. Vastaskülg on 2 199 00:09:42,101 --> 00:09:46,200 vastaskülg on 2 ja lähiskülg on 2 ruutjuur 3, mis on lähiskülje kõrval, see on selle 200 00:09:46,200 --> 00:09:48,045 lähiskülg. 201 00:09:48,045 --> 00:09:49,439 Lähis - tähendab, et ta asub kõrval. 202 00:09:49,439 --> 00:09:52,039 Seega 2 √ 3, 203 00:09:52,039 --> 00:09:54,454 nii et see võrdub 204 00:09:54,454 --> 00:09:56,776 Kahed taanduvad... 1 jagatud √ 3. 205 00:09:56,776 --> 00:10:00,723 Me võime korrutada lugeja ja nimetaja √ 3-ga, 206 00:10:00,723 --> 00:10:05,367 nii et meil on 207 00:10:05,367 --> 00:10:08,804 See võrdub, lugeja on √ 3 ja nimetaja 208 00:10:12,473 --> 00:10:15,800 siin on 3, sest me oleme ratsionaliseerinud √3 209 00:10:15,800 --> 00:10:17,442 Hea küll. 210 00:10:17,442 --> 00:10:20,693 Nüüd kasutame seda sama kolmnurka leidmaks trigonomeetrilisi suhteid 60 kraadiste nurkade jaoks, 211 00:10:20,693 --> 00:10:22,457 kuna me oleme selle juba joonistanud. 212 00:10:22,457 --> 00:10:28,328 Nii et mis on, 213 00:10:28,328 --> 00:10:30,166 mis on siinus 60-st kraadist, ja ma arvan, et sa saad sellele juba pihta. 214 00:10:30,166 --> 00:10:34,253 Siinus on vastaskülg jagatud lähisküljega. SVH svh clh tvl-ist. 60 kraadisest nurgast, milline külg 215 00:10:34,253 --> 00:10:36,668 on vastaskülg? 216 00:10:36,668 --> 00:10:39,315 Mis avaneb 2√3 poole, nii et vastaskülg on 2√3 217 00:10:42,566 --> 00:10:45,306 ja 60 kraadise nurga lähis -- oih see on 218 00:10:45,306 --> 00:10:47,999 vastaskülg jagatud hüpotenuusiga, ei taha sind segadusse ajada. 219 00:10:47,999 --> 00:10:50,507 Nii et see on vastaskülg jagatud hüpotenuusiga. 220 00:10:50,507 --> 00:10:54,315 Nii et see on 2√3 jagatud 4-ga. 4 on hüpotenuus. 221 00:10:54,315 --> 00:10:59,981 Nii et see võrdub, see lihtsustub √3/2-le. 222 00:10:59,981 --> 00:11:05,507 Mis on 60 kraadi koosinus? 60 kraadi koosinus. 223 00:11:05,507 --> 00:11:10,244 Nii et pea meeles svh clh tvl. Koosinus on lähiskülg jagatud hüpotenuusiga. 224 00:11:10,244 --> 00:11:13,667 Lähiskaatet on 2 külg 60 kraadise nurga kõrval, nii et see on 2 225 00:11:13,667 --> 00:11:17,907 jagatud hüpotenuusiga, mis on 4. 226 00:11:17,907 --> 00:11:20,972 Nii et see võrdub 227 00:11:20,972 --> 00:11:24,176 Ja lõpuks. 228 00:11:24,176 --> 00:11:27,984 Mis on tangens? Mis on 60 kraadi 229 00:11:27,984 --> 00:11:32,349 Noh, tangens, svh clh tvl, tangens on vastaskülg jagatud lähisküljega. 230 00:11:32,349 --> 00:11:34,671 60 kraadise nurga vastas 231 00:11:34,671 --> 00:11:36,400 on 2 √ 3 232 00:11:36,400 --> 00:11:38,000 2 √ 3 233 00:11:38,000 --> 00:11:39,919 ja selle lähiskülg, 234 00:11:39,919 --> 00:11:42,733 selle lähiskülg 235 00:11:42,733 --> 00:11:44,800 60 kraadise nurga lähiskülg on 2. 236 00:11:44,800 --> 00:11:48,650 Nii et see on vastaskülg jagatud lähisküljega. 237 00:11:48,650 --> 00:11:52,644 2√3 jagatud 2-ga, mis on 238 00:11:52,644 --> 00:11:54,641 Ja ma lihtsalt tahtsin - vaata, kuidas need on seotud, 239 00:11:54,641 --> 00:11:57,984 siinus 30 ° - see on sama, mis koosinus 60 °. Koosinus 30 ° - see on sama nagu siinus 60 °. 240 00:12:01,333 --> 00:12:03,966 Aga need kaks on üksteise pöördväärtused ja ma arvan, et kui sa natukene mõtled selle kolmnurga peale 241 00:12:05,635 --> 00:12:07,105 saad sa aru miks. Me laiendame seda ja anname sulle palju rohkem, mida praktiseerida järgmises 242 00:12:07,105 --> 00:12:08,461 mõnes videos