Mis juhtub paljude kiindumussuhet rakendavate vanematega on see, et

esimesel ja teisel eluaastal on kõik hästi tehtud ja me kuulame last,

beebi tahab koos meiega magada, beebi tahab toitu - kõik on

suurepärane, kuid me teeme kaks viga. Esimene on see,

et kui lapsel hakkavad tekkima TAHTMISED. Siis me arvame, et tahtmised

on samad, mis esmased vajadused.Ja me hakkame neile õpetama, et

kõik, mida nad tahavad peaksid nad ka saama.

Nähes meid käituvat just samamoodi,

tekivadki raevuhood (jonnihood).

Kuna nad usuvad, et nad ei suuda ellu jääda (toimida) ilma oma tahtmist saamata.

Esmased vajadused ja tahtmised ei ole SAMAD asjad.

Teine probleem tekib kuskil teisel või kolmandal eluaastal.

Me hakkame ootama neilt, et nad oleksid täiskasvanud. Selline on meie kultuur.

Kultuur ütelb meile - oh, nad peaksid tegema seda,

nad peaskid istuma laua taga, nad peaksid omaette magama,

nemad peaksid olema voodis, kui mina olen üleval.

Milline suur arusaamatus!