0:00:01.006,0:00:06.156
Tänu ajaloolistele ürikutele teame,[br]kuidas vanad kreeklased riietusid,

0:00:06.180,0:00:07.434
kuidas nad elasid,

0:00:07.458,0:00:08.980
kuidas nad sõdisid,

0:00:09.004,0:00:10.528
aga kuidas nad mõtlesid?

0:00:11.432,0:00:15.872
Peetakse iseenesestmõistetavaks, et [br]inimmõtlemise põhiomadused

0:00:15.896,0:00:17.768
nagu meie kujutlusvõime,

0:00:17.792,0:00:19.189
võime olla teadlik,

0:00:19.213,0:00:20.444
võime unistada,

0:00:20.468,0:00:22.307
on sellisel kujul olnud alati olemas.

0:00:22.872,0:00:24.371
Samas on ka võimalik,

0:00:24.395,0:00:28.118
et sotsiaalsed muutused,[br]mis on kujundanud meie kultuuri

0:00:28.142,0:00:31.927
on avaldanud mõju ka [br]inimaju toimimise mehhanismidele?

0:00:32.911,0:00:35.435
Võime olla ses küsimuses[br]erinevatel seisukohtadel.

0:00:35.459,0:00:38.176
Tõtt-öelda on tegu ühe vana[br]filosoofilise vaidlusega.

0:00:38.644,0:00:42.031
On see üldse teaduslikult uuritav teema?

0:00:42.834,0:00:45.430
Siinkohal teen ettepaneku,[br]

0:00:45.430,0:00:48.660
et samamoodi, nagu saab mõne [br]säilinud kivitüki järgi öelda

0:00:48.660,0:00:52.910
millised nägid välja Vana-Kreeka linnad,[br]

0:00:52.910,0:00:56.698
on tollased kirjalikud ülestähendused[br]kultuuri arheoloogiliseks varamuks,

0:00:56.722,0:00:59.255
inimmõtlemise fossiilideks.

0:00:59.905,0:01:01.369
Juhtus aga nii,

0:01:01.369,0:01:06.259
et analüüsides vanimaid säilinud[br]raamatuid psühholoogilisest aspektist

0:01:06.611,0:01:12.856
püstitas Julian Jaynes 70ndatel[br]väga raju ja radikaalse hüpoteesi:

0:01:12.880,0:01:17.873
vaid 3000 aastat tagasi elanud inimesi

0:01:17.873,0:01:21.575
võiks tänapäeva kriteeriumite[br]alusel pidada skisofreenikuteks.

0:01:21.663,0:01:23.261
Oma väidet põhjendas ta sellega,

0:01:23.285,0:01:25.958
et nendes raamatutes kirjeldatud inimesed

0:01:25.958,0:01:31.198
käitusid sõltumata kultuurist ja[br]geograafilisest asukohast

0:01:31.348,0:01:35.110
pidevalt nii, nagu oleksid nad [br]kuulnud ja järginud hääli,

0:01:35.134,0:01:39.304
mida nad uskusid olevat[br]jumalate või muusade hääled.

0:01:40.063,0:01:43.842
Tänapäeval kutsutakse sellist[br]mõtlemist hallutsineerimiseks.

0:01:43.888,0:01:48.214
Alles hiljem, aegamööda, tekkis arusaamine

0:01:48.214,0:01:53.019
et nad ise on nende häälte[br]loojaks, et hääled on nende peas.

0:01:53.088,0:01:56.031
Selle äratundmise varal [br]sai inimesel tekkida sisekaemus,

0:01:56.055,0:01:59.368
võime mõelda omaenda mõtetest.

0:01:59.785,0:02:03.182
Jaynesi teooria kohaselt on teadlikkus

0:02:03.206,0:02:06.372
vähemalt sellisena, [br]nagu me seda täna tajume,

0:02:06.396,0:02:09.936
kontrolli tunnetamine [br]omaenese eksistentsi üle

0:02:09.960,0:02:12.697
on kultuurilises arengus üsna uus nähtus.

0:02:13.456,0:02:16.492
Teooria iseenesest on märkimisväärne,[br]aga sellega on üks mure:

0:02:16.723,0:02:20.715
see põhineb üksikutel ja[br]väga spetsiifilistel näidetel.

0:02:21.085,0:02:25.128
Tekib küsimus, kas teooriat,[br]mille kohasest enesest teadlikkus

0:02:25.148,0:02:27.623
hakkas inimestel kujunema[br]vaid 3000 aastat tagasi,

0:02:27.647,0:02:30.861
on võimalik uurida kvantitatiivsel[br]ja objektiivsel meetodil.

0:02:31.543,0:02:35.106
Pole raske aru saada, milles seisneb[br]selle küsimuse keerukus.

0:02:35.130,0:02:38.590
Ei olnud nii, et Platon lihtsalt ärkas[br]ühel hommikul ja pani kirja:

0:02:38.614,0:02:40.273
"Tere, mina olen Platon

0:02:40.297,0:02:43.456
ja alates tänasest on mul täielikult[br]väljakujunenud eneseteadvus "

0:02:43.456,0:02:45.173
(Naer)

0:02:45.527,0:02:48.860
Selles ongi põhiline probleem.

0:02:49.467,0:02:54.282
Tuleb osata märgata nähtuse algeid,[br]mida kunagi otseselt ei nimetada.

0:02:54.434,0:02:58.028
Neis raamatutes, mida tahaksime analüüsida

0:02:58.028,0:03:00.997
ei kasutata kordagi [br]sõna "eneseteadlikkus".

0:03:01.728,0:03:05.815
Otsustasime selle probleemi lahendada nii,[br]et panime kokku sõnapilve.

0:03:06.571,0:03:09.858
Tohutu sõnapilv sisaldab kõiki sõnu

0:03:09.882,0:03:12.684
nii et sõnade kaugus üksteisest

0:03:12.708,0:03:16.121
peegeldab seda, [br]kuivõrd seotud nad omavahel on.

0:03:16.460,0:03:18.871
Näiteks oleksid sõnad "koer ja "kass"

0:03:18.871,0:03:20.972
üksteisele üsna lähedal,

0:03:20.972,0:03:24.387
aga sõnad "greip" ja "logaritm" [br]üksteisest väga kaugel.

0:03:24.809,0:03:29.135
Kõik sõnad selles pilves asuvad[br]sama põhimõtte järgi.

0:03:29.626,0:03:32.967
Sõnapilve või kokku panna erineval viisil.

0:03:32.991,0:03:36.714
Üks võimalus on küsida ekspertidelt,[br]nii nagu seda tehakse sõnastike puhul.

0:03:36.896,0:03:40.004
Teine võimalus on[br]lähtuda lihtsast eeldusest,

0:03:40.114,0:03:42.163
et kui kaks sõna on omavahel seotud,

0:03:42.163,0:03:44.276
siis esinevad nad sageli [br]koos samas lauses,

0:03:44.276,0:03:47.313
samas lõigus, samas dokumendis.

0:03:47.651,0:03:51.403
Sagedamini, kui seda lihtsalt[br]juhuse tõttu võiks ette tulla.

0:03:51.951,0:03:55.355
Ja see lihtne hüpotees,[br]see lihtne meetod

0:03:55.421,0:03:58.149
mõne arvutusliku võtte abil,[br]tulenevalt sellest,

0:03:58.149,0:04:01.743
et tegu on väga keerulise [br]ja mitmedimensioonilise pilvega,

0:04:01.767,0:04:04.062
on juhtumisi väga efektiivne.

0:04:04.142,0:04:07.992
Et te mõistaksite, kuidas see toimib[br]näitan teile, mis tuleb välja

0:04:08.047,0:04:11.107
kui analüüsida selle meetodiga[br]hulka tavalisi sõnu.

0:04:11.517,0:04:12.922
Esmalt torkab silma,

0:04:12.922,0:04:16.324
et sõnad paigutuvad automaatselt[br]tähenduselt lähedaste sõnade naabrusse.

0:04:16.324,0:04:20.375
Ühes kohas on puuviljad, kehaosad,[br]arvutijupid, teaduslikud terminid jne.

0:04:21.119,0:04:25.571
Valemi abil näeme, et kontseptsioonid[br]paiknevad hierarhiliselt.

0:04:25.852,0:04:30.313
Näiteks on siin teaduslikud terminid[br]jagatud kahte alarühma:

0:04:30.438,0:04:32.748
astronoomia- ja füüsikaterminiteks.

0:04:33.338,0:04:35.584
Ja mõned jaotused on päris peened.

0:04:35.608,0:04:37.513
Näiteks sõna "astronoomia"

0:04:37.537,0:04:39.352
mis paistab asuvat imelikus kohas,

0:04:39.376,0:04:41.424
on tegelikult täpselt õiges kohas,

0:04:41.448,0:04:47.811
asudes teaduse ja selle uurimisobjektiks [br]olevate astronoomiliste nähtuste vahel.

0:04:47.940,0:04:50.202
Neid sõnu võikski siin uurima jäädagi.

0:04:50.202,0:04:53.863
Kui seda pilti siin mõnda aega vaadata[br]ja juhuslikke sõnu kõrvutada,

0:04:53.937,0:04:57.909
tekib tunne nagu kirjutaks luuletust.

0:04:58.018,0:04:59.918
Nii see umbes ongi,

0:04:59.918,0:05:03.730
sest sõnapilve uurimine on[br]justkui jalutuskäik oma peas.

0:05:04.123,0:05:05.977
Ja viimaks veel see,

0:05:05.977,0:05:10.064
et see algoritm suudab näha[br]ka meie sisetunnet selle kohta

0:05:10.064,0:05:13.178
millised sõnad peaksid meid [br]suunama sisekaemuse juurde.

0:05:13.438,0:05:15.448
Näiteks sellised sõnad nagu

0:05:15.448,0:05:18.725
"mina", "süütunne", "mõistus", "emotsioon"

0:05:18.725,0:05:20.848
asuvad sisekaemusele väga lähedal.

0:05:20.848,0:05:24.321
Samas aga sellised sõnad nagu "punane", [br]"jalgpall", "küünal" ja "banaan"

0:05:24.321,0:05:25.947
asuvad sellest väga kaugel.

0:05:25.977,0:05:28.643
Kui oleme saanud valmis selle sõnapilve,

0:05:28.643,0:05:31.666
võtab küsimus eneseteadvuse[br]tekkimise ajaloost

0:05:31.666,0:05:34.046
või ükskõik millise teise nähtuse ajaloost

0:05:34.046,0:05:38.106
mis tundus enne abstraktne ja ebaselge,[br]

0:05:38.416,0:05:40.696
hoopis konkreetsema kuju

0:05:40.696,0:05:43.984
ja seda on võimalik uurida [br]kvantitatiivsete teaduslike meetoditega.

0:05:44.214,0:05:45.826
Selleks pole vaja teha muud,

0:05:45.826,0:05:48.518
kui võtta raamatud,[br]need ära digitaliseerida

0:05:48.518,0:05:53.203
ja suunata kogu sõnavoog sinna pilve

0:05:53.203,0:05:56.869
ning vaadata, kas üks või teine sõna

0:05:56.869,0:06:00.547
hakkab järjekindlalt lähenema [br]eneseteadvusega seotud mõistetele.

0:06:00.787,0:06:05.923
Nii sai analüüsida eneseteadvuse [br]teket Vana-Kreeta kultuuris,

0:06:06.022,0:06:09.137
mille kohta olid olemas[br]parimad kirjalikud tõendid.

0:06:09.429,0:06:11.955
Niisiis võtsimegi ette kõik need raamatud,

0:06:11.955,0:06:14.210
panime need vanuse järgi ritta,

0:06:14.210,0:06:18.034
ja suunasime raamatutest [br]kogutud sõnad sinna sõnapilve

0:06:18.034,0:06:20.745
ja uurisime, kui lähedal iga sõna[br]paikneb eneseteadvusele

0:06:20.745,0:06:22.501
ning arvutasime välja keskmise.

0:06:22.501,0:06:26.415
Oli selge, et aja edenedes[br]liikus ka raamatute sisu

0:06:26.415,0:06:30.308
aina lähemale ja lähemale[br]eneseteadvuse kontseptsioonile.

0:06:30.418,0:06:32.772
Vana-Kreeka kultuuris

0:06:32.872,0:06:35.572
see täpselt nii juhtuski.

0:06:35.792,0:06:37.572
Selgus, et vanimate

0:06:37.572,0:06:39.127
Homerose stiilis raamatute seas

0:06:39.127,0:06:40.717
oli vähehaaval rohkem neid,

0:06:40.717,0:06:42.325
mis lähenesid eneseteadvusele.

0:06:42.325,0:06:44.461
Aga umbes neli sajandit enne Kristust

0:06:44.461,0:06:47.121
hakkas väga kiirelt, viiekordses tempos

0:06:47.121,0:06:49.683
suurenema nende raamatute hulk,

0:06:49.683,0:06:51.843
mis olid üha lähemal ja lähemal

0:06:51.843,0:06:53.851
eneseteadvuse kontseptsioonile.

0:06:54.211,0:06:56.683
Mis mulle väga meeldib[br]selle meetodi juures

0:06:56.683,0:06:59.087
on see, et nüüd on võimalik uurida,

0:06:59.087,0:07:02.685
kas see peab paika ka teistes, [br]täiesti erinevates traditsioonides.

0:07:02.905,0:07:06.186
Hiljuti analüüsisime sama meetodiga[br]judeo-kristliku traditsiooni

0:07:06.186,0:07:09.518
ja saime seal põhimõtteliselt[br]täpselt samasuguse tulemuse.

0:07:09.668,0:07:14.433
Samuti on siin esialgu väike tõus[br]Vana Testamendi vanemates raamatutes,

0:07:14.433,0:07:16.253
mis hakkab aga väga kiiresti kasvama

0:07:16.253,0:07:18.131
Uue Testamendi uuemates raamatutes.

0:07:18.191,0:07:20.394
Eneseteadvuse kõige ilmsem väljendus

0:07:20.394,0:07:24.140
on Püha Augustinuse Pihtimused[br]4. sajandil peale Kristust.

0:07:24.771,0:07:26.482
See oli aga väga oluline,

0:07:26.732,0:07:29.221
kuna Püha Augustinust tunnustasid

0:07:29.221,0:07:32.378
nii õpetlased, filoloogid [br]kui ka ajaloolased

0:07:32.378,0:07:34.954
kui sisekaemuse üht rajajat.

0:07:34.954,0:07:38.236
On neidki, kes peavad teda kaasaegse[br]psühholoogia isaks.

0:07:38.906,0:07:41.107
Nii et meie algoritm

0:07:41.107,0:07:43.711
mille tugevuseks kvantitatiivne[br]ja objektiivne analüüs

0:07:43.711,0:07:46.857
ja loomulikult ka üliväike ajakulu -

0:07:46.857,0:07:49.737
andmetöötlus võtab vaid sekundi murdosa,

0:07:49.737,0:07:55.455
on võimeline tooma välja kauaaegse[br]uurimistöö põhjapanevaid järeldusi.

0:07:56.046,0:07:59.948
Selles peitubki teaduse ilu:

0:07:59.948,0:08:02.868
nüüd saab sama meetodit kohandada

0:08:02.868,0:08:06.058
ja kasutada ka väga paljudes [br]teistes valdkondades.

0:08:06.348,0:08:11.463
Samuti nagu me uurisime inimeste[br]eneseteadvuse kujunemise minevikku,

0:08:11.473,0:08:14.756
oleks järgmiseks väga põnev küsida,

0:08:14.756,0:08:19.316
kas saab leitud info põhjal teha ennustusi[br]ka eneseteadvuse tuleviku kohta?

0:08:19.316,0:08:21.277
Konkreetsemalt öeldes,

0:08:21.277,0:08:24.970
kas täna öeldud sõnad[br]ütlevad midagi selle kohta,

0:08:24.980,0:08:31.221
mis sünnib meie teadvuses mõne päeva, [br]mõne kuu või mõne aasta pärast.

0:08:31.431,0:08:34.822
Samuti nagu paljud meist [br]kasutavad erinevaid sensoreid,

0:08:34.822,0:08:39.937
et mõõta pulssi, hingamist, geene

0:08:39.937,0:08:43.191
lootuses, et nii on võimalik[br]ennetada haigusi,

0:08:43.191,0:08:46.376
võiks ju küsida, kas kasutatavate[br]sõnade kaardistamine ja analüüs,

0:08:46.376,0:08:49.511
meie jutu, tviitide, [br]meilide, kirjade sisu,

0:08:49.611,0:08:54.388
võiks ennustada seda, kas meie peas[br]hakkab midagi viltu minema.

0:08:54.918,0:08:57.080
Koos kolleeg Guillermo Cecchiga,

0:08:57.080,0:08:59.781
kes on olnud mulle kui[br]vennaks sel avastusretkel,

0:08:59.781,0:09:01.686
asusime asja uurima.

0:09:02.046,0:09:08.128
Esmalt analüüsisime 34 nelja noore[br]inimese kõne salvestusi,

0:09:08.258,0:09:11.480
kel oli tuvastatud kõrge risk [br]haigestuda skisofreeniasse.

0:09:11.480,0:09:14.505
Tegime seda nii, et uuringu alguses[br]analüüsisime kõnenäiteid

0:09:14.505,0:09:18.065
ja püüdsime selgitada välja,[br]millised kõne omadused võiksid ennustada,

0:09:18.065,0:09:19.895
kas kolme aasta pärast

0:09:19.895,0:09:22.741
on kujunenud välja psühhoos.

0:09:23.401,0:09:25.650
Kuigi lootsime väga tulemusi saavutada,

0:09:25.650,0:09:28.493
ei tulnud ega tulnud midagi välja.

0:09:29.143,0:09:33.154
Semantiliselt ei kogunenud[br]piisavalt infot,

0:09:33.154,0:09:36.285
et teha ennustusi mõtlemise[br]struktuuri kohta tulevikus.

0:09:36.305,0:09:38.052
Meetod oli piisavalt tõhus selleks,

0:09:38.052,0:09:42.055
et eristada skisofreenikute [br]gruppi kontrollgrupist,

0:09:42.055,0:09:44.964
veidi sarnaselt sellega, [br]mida tegime ajalooliste tekstidega,

0:09:44.964,0:09:48.720
aga sellega ei olnud võimalik ennustada [br]vaimuhaiguse ilmnemist tulevikus.

0:09:48.960,0:09:50.968
Aga siis tuli meile mõte,

0:09:51.058,0:09:54.900
et äkki ei olegi kõige olulisem see,[br]mida need inimesed ütlesid,

0:09:55.130,0:09:57.532
vaid hoopis see, kuidas nad seda ütlesid.

0:09:57.672,0:09:58.869
Täpsemalt öeldes,

0:09:58.869,0:10:02.039
kõige olulisem ei olnud mitte sõnade[br]semantiline asukoht vaid see

0:10:02.039,0:10:04.740
kui kaugele ja kiiresti hüplesid sõnad[br]

0:10:04.740,0:10:06.954
erinevate semantiliste gruppide vahel.

0:10:06.954,0:10:09.119
Kui hakkasime mõõtmisel kasutama nähtust,

0:10:09.119,0:10:11.288
mida nimetatakse [br]semantiliseks koherentsiks,

0:10:11.288,0:10:16.141
mis mõõdab kõne püsimist [br]ühe semantilise teema piires.

0:10:16.141,0:10:18.869
ühes semantilise kategooria raames.

0:10:19.369,0:10:22.942
Ja tuli välja, et 34 inimese grupis

0:10:22.942,0:10:28.861
suutis semantilise koherentsi meetod[br]ennustada 100% täpsusega

0:10:29.274,0:10:32.688
kellel areneb välja psühhoos ja kel mitte.

0:10:32.818,0:10:36.649
Midagi sellist, isegi ligilähedast,[br]ei olnud varasemalt saavutatud

0:10:36.649,0:10:41.523
ühegi teise kliinilise meetodiga.

0:10:41.655,0:10:46.165
Ja ma mäletan väga elavalt,[br]et kui ma selle teema kallal töötasin,

0:10:46.165,0:10:48.134
istusin oma arvuti taga

0:10:48.134,0:10:50.935
ja nägin äkki hulgaliselt tviite Pololt.

0:10:50.935,0:10:53.884
Polo oli olnud mu esimene üliõpilane[br]kunagi Buenos Aireses,

0:10:53.884,0:10:55.975
sel ajal elas ta New Yorgis.

0:10:56.135,0:10:58.129
Ja neis tviitides oli midagi kummalist -

0:10:58.129,0:11:01.651
ma ei suutnud täpselt öelda, mis see oli,[br]sest midagi konkreetset ei olnud

0:11:01.671,0:11:04.256
aga mul oli tugev eelaimdus,

0:11:04.256,0:11:07.541
väga kindel sisetunne,[br]et midagi on valesti.

0:11:08.071,0:11:10.930
Haarasin toru ja helistasin Polole

0:11:10.930,0:11:13.010
kellega tõepoolest oli midagi lahti.

0:11:13.389,0:11:15.422
Üks lihtne asi,

0:11:15.422,0:11:17.849
midagi, mis tuli välja ridade vahelt,

0:11:17.849,0:11:21.804
mida ma tunnetasin [br]tema sõnades ja tema tunnetes,

0:11:21.804,0:11:24.950
võimaldas väga lihtsalt, [br]aga tõhusalt abi pakkuda.

0:11:25.710,0:11:27.113
Mida tahan teile täna öelda,

0:11:27.113,0:11:30.075
on see, et peaaegu on [br]juba õnnestunud leida viis,

0:11:30.075,0:11:34.157
kuidas oleks võimalik see kõhutunne,[br]mis meil kõigil on olemas,

0:11:34.157,0:11:36.227
mida oleme kõik kogenud,

0:11:36.227,0:11:38.036
üheks valemiks.

0:11:38.146,0:11:39.787
Ja kui meil see õnnestub,

0:11:39.787,0:11:43.963
siis võime ehk tulevikus vaimse tervise[br]probleemidele hoopis teisiti läheneda,

0:11:44.373,0:11:49.807
osates objektiivselt, kvantitatiivselt [br]ja automaatselt analüüsida

0:11:49.807,0:11:53.002
sõnu, mida me kirjutame[br]või mida ütleme.

0:11:53.205,0:11:54.676
Gracias.

0:11:54.886,0:12:00.161
(Aplaus)