Te olete üks väga põnev grupp inimesi... psühholoogi jaoks. (Naer) Mul on siin paari päeva jooksul olnud võimalus kuulata pealt teie jutuajamisi ja vaadata, kuidas te üksteisega suhtlete. Ja ma võin juba praegu öelda, et siin publiku hulgas on 47 inimest, nüüd ja praegu, kel esineb just selliseid psühholoogilisi sümptomeid, millest ma täna tahaksin rääkida. (Naer) Mõtlesin, et ehk on huvitav teada, kes meil siin konkreetselt on. (Naer) Aga selle asemel, et teile näpuga osutada, mis oleks ehk asjatult pealetükkiv, mõtlesin, et räägin teile parem üht-teist sellist, milles võite ära tunda natukene iseennast. Minu uurimisvaldkond on isikusepsühholoogia mis on osa laiemast indiviidi uurivast teadusvaldkonnast, hõlmates tervet spektrit närvirakkudest kuni narratiivideni. Ja me püüame omal moel jõuda selleni, et saaksime aru, kuidas igaüks meist - igaüks teist - on mõnes mõttes samasugune nagu kõik teised inimesed, nagu mõned teised inimesed, aga samas nagu mitte keegi teine. Võib-olla te juba ütlete endamisi: “Ma pole üldse huvitav. Olen 46. kõige igavam inimene läänepoolkeral." Või ehk ütlete endamisi: “Ma olen huvitav inimene, isegi kui enamik peab mind täiesti napakaks.” (Naer) Aga just see enesehinnanguline igavus või sünnipärane napakus ongi see, mis mind kui psühholoogi, teie juures kõige rohkem köidab. Las ma selgitan, miks see nii on. Üks kõige mõjukamaid teooriaid isiksuse teaduslikus kirjeldamises on iseloomuomaduste psühholoogia, mis määrab isiksuse tüübi viie peamise iseloomuomaduse lõikes, kirjeldades universaalseid loomuomadusi, mis inimesi eristavad. Nende loomuomaduste esitähtedest moodustub sõna OCEAN. "O" tähendab "avatust kogemusele," vastandudes nendele, kes on rohkem kinnised. "C" tähendab "meelekindlust," vastandina siis lõdvemale ellusuhtumisele. "E" - ekstraverdid", vastandina pigem introvertsetele inimestele. "A" - "sotsiaalsus," vastandina neile, kes teadlikult eelistavad olla vähemsotsiaalsed. Ja "N" - "neurootlisus," vastandudes suuremale stabiilsusele. Kõik need loomuomadused mõjutavad meie heaolu ja meie elukäiku. Näiteks on teada, et avatus ja kohusetunne on heaks eelduseks elus läbilöömisel, kuid avatud inimesed saavutavad edu tänu oma hulljulgusele ja vahel ka tänu oma veidrustele. Meelekindlad inimesed saavutavad edu tänu tähtaegadest kinnipidamisele nad on järjekindlad ja sageli pühendunud. Ekstravertsus ja sotsiaalsus soodustavad teiste inimestega koostöö head laabumist. Ekstraverdid on minu jaoks äärmiselt põnevad. Loengutes esitan neile mõne lihtsa väite, mis aitaks välja tuua nende loomuomadusi. Ütlen neile näiteks, et täiskasvanutel on peaaegu võimatu puudutada keelega oma küünarnuki väliskülge. (Naer) Kas teadsite seda? Juba ongi mitmed siin üritanud oma küünarnukki limpsida. Aga ekstraverdid on teie hulgas on tõenäoliselt need, kes mitte ainult korraks ei proovinud, vaid ongi juba tublisti lisaks oma küünarnukile ka kõrvalistuja küünarnukki lakkunud. (Naer) Nemad on siis ekstraverdid. Ma räägiksin ekstravertidest lähemalt, sest see on äärmiselt oluline ja huvitav ja see aitab meil mõista, meie kolmest olemust. Esimesena, meie biogeneetiline olemus, meie neurofüsioloogia Teiseks, meie sotsiaalgeneetiline olemus, mis hõlmab meie elu kultuurilisi ja sotsiaalseid apekte. Ja kolmandaks see, mis teeb igast inimesest omanäolise, tema isikupära. Nimetan seda isiksuslikuks olemuseks. Las ma selgitan. Üks ekstraverte iseloomustav omadus on vajadus stimulatsiooni järele. Ja seda stimulatsiooni leiab sealt, kus on põnev: vali heli, peod ja koosviibimised nagu siin TED-il. Ekstraverdid moodustavad nii öelda magneetilise tuuma. Nad kogunevad kokku, olen teid siin märganud. Intraverdid veedavad oma aega pigem vaiksemates kohtades kuskil teisel korrusel, kus on võimalik stiimuleid vähendada ja seda tõlgendatakse kui mitte-sotsiaalsust, aga te pole tingimata mitte-sotsiaalsed. Võimalik, et te olete lihtsalt mõistnud, et saate paremini hakkama, kui stimulatsiooni on võimalik vähendada. Vahel on tegemist sisemise stiimuliga, mis tuleb organismist seespoolt. Näiteks kofeiin mõjub ekstravertidele palju positiivsemalt kui introvertidele. Kui ekstraverdid jõuavad hommikul kell 9 kontorisse ja ütlevad, et vajavad kohe tassi kohvi, siis on neil tõsi taga, nad vajavad seda päriselt ka. Introvertidele see sama hästi mõju, eriti, kui nad peavad töötama peale seda, kui nad on joonud tassi kohvi, kui ollakse ajalise surve all ja tööd on palju Introverdid võivad jätta mulje, et neil ei ole eriti midagi käsil, aga see mulje on petlik. See, mis selgub, on päris intrigeeriv: me polegi alati need, kellena väljast paistame ja see viib mind järgmise asjani. Võiksin ehk rääkida enne, kui järgmise asja juurde läheme midagi seksuaalvahekordade kohta, aga mul vist pole selleks aega. Nii et kui te tahaksite, et ma... Jah, te soovite? Selge. (Naer) On tehtud uurimusi abieluliste vahekordade sageduse kohta, kogudes andmeid nii meeste kui naiste, nii introvertide kui ekstravertide lõikes. Küsingi nüüd teilt: mitu korda ühes minutis... vabandust, see oli hoopis rottidega tehtud uuring. (Naer) Mitu korda ühes kuus astuvad introvertsed mehed vahekorda? 3.0 Ekstravertsed mehed? Rohkem või vähem? Jah, rohkem. 5.5 ehk peaaegu kaks korda rohkem. Introverstsed naised: 3.1 Ekstravertsed naised? Ausalt öeldes, introvertse mehe pilgu läbi, mida ma selgitan hiljem, on nad lausa kangelased. 7.5 Nad saavad hakkama kõikide meesoost ekstravertidega, vaid korjavad peale ka hea hulga introverte. (Naer) (Aplaus) Ekstraverdid ja introverdid väljendavad ennast erinevalt. Ekstraverdid tahavad suheldes võimalikult palju sotsiaalseid kontakte ja väikest distantsi. Nad eelistavad suhtlemisel olla teisele lähedal. Neile meeldib hoida tugevat pilkkontakti ja üksteisele silma vaadata. Uurimustes on leitud, et nad kasutavad rohkem hellitusnimesid, kui kellegiga tuttavaks saadakse. Seega, kui ekstravert saab tuttavaks Charlesiga, saab sellest kiirelt Charlie ja siis Chuck ja siis Chuck-poiss. (Naer) Introvertidele aga jääb ta Charlesiks, seniks kuni vestluspartner ise pole andnud luba olla intiimsem. Me räägime erinevalt. Ekstraverdid eelistavad must-valget, konkreetset ja lihtsat keelt. Introverdid eelistavad, ja ma pean taaskord toonitama, et olen kõige hullem introvert keda suudate eales ette kujutada, me räägime väga erinevalt. Me eelistame sisutihedaid, keerulisi, targalt kõlavaid lauseid. (Naer) Enam vähem nii see on. (Naer) Mitte otses mõttes. (Naer) Ilma pikemalt keerutamata, umbes selliseid. Kui me omavahel räägime, siis vahel räägime üksteisest täiesti mööda. Mul oli kunagi koos ühe kolleegiga nõustamisleping, ta oli minust nii erinev, kui üldse saab olla. Esiteks, tema nimi oli Tom. Minul nimi see pole. (Naer) Teiseks, ta on 2 meetrit pikk. Mina ilmselt pigem mitte. (Naer) Ja kolmandaks, oli ta kõige ekstravertsem inimene kes üldse olemas on. Ja mina olen tugevalt introvertne. Ma koorman ennast nii üle, et ei saa peale kella kolme isegi kohvi juua, kui tahan õhtul magama jääda. Me olime sinna projekti kaasanud veel ühe mehe nimega Michael. Ja Michael oleks äärepealt kogu projekti tuksi keeranud. Seega inimene, kes teda meile soovitas, küsis Tomilt ja minult: "Mis the Michaelist arvate?" No ma kohe ütlen teile, mis Tom ütles. Ta rääkis nagu tüüpiline ekstravert. Ja nii kuulsid ekstravertide kõrvad seda, mis ütlesin mina ja see oli tegelikult üpris täpne. Ma ütlesin: “Michaelil on kohati kalduvus käituda nii, et võib tekkida mulje, et on tegemist keskmisest enam ennast kehtestava inimesega.” (Naer) Tom pööritas silmi ja ütles: "Brian, see on täpselt sama, mis mina ütlesin, ta on täielik sitapea!” (Naer) (Aplaus) Introverdina võin ma ju õrnalt vihjata mõnele “sitapeale" omasele joonele selle mehe käitumises, aga ma ei torma solvaguid pilduma. (Naer) Aga ekstravert ütleb: “Kui ta käitub ja räägib nagu sitapea, siis see ta ongi.” Ja nii me räägimegi üksteisest mööda. Kas see peaks tähelepanelikuks tegema? Muidugi. Seda on oluline endale teadvustada. Kas see ongi kõik, mis me oleme? Kas me oleme lihtsalt hunnik iseloomujooni? Ei, seda me ei ole. Pea meeles, sa oled nagu mõned teised ja samas mitte kellegi teise moodi. Kuidas on selle isikupärase sinaga? Sa võid olla Elizabeth või George, teil võivad mõlemal olla ekstraverdi või neurootilisuse tunnused. Aga kas on mingid kindlad Elizabethile omased jooned sinu käitumises või Georgile omased sinu käitumises, mis aitavad teid paremini mõista, kui lihtsalt iseloomujoonte rägastikku? Mis panevad teid armastama? Mitte lihtsalt sellepärast, et olete mingit konkreetset tüüpi inimene. Minu jaoks on kuidagi imelik lahterdada inimesi kategooriatesse. Isegi tuvisid peaks kastidesse lahterdama! Seega mis on see asi, mis meid eristab? See on see, mida me elus teeme. Meie isiklikud ettevõtmised. Teil kõigil on ajada mingi oma asi, aga keegi teine ei pruugi seda teada. See asi võib olla seotud su lapsega. Oled juba kolm korda haiglas käinud, aga ikka ei osata öelda, mis viga on. Või on midagi lahti su emaga. Ja seetõttu oled viimasel ajal käitunud teistmoodi. Need on kinnistumata iseloomujooned. Sa võid olla väga meeldiv inimene, kuid käituda ebameeldivalt, selleks, et murda haiglas läbi administratiivse rägastiku, et teha midagi oma ema või lapse heaks. Mis need kinnistumata iseloomujooned on? Nad on justkui stsenaarium, mida me järgime, et saaksime paremini asjada asja, mis on meile elus oluline. Need kinnistamata jooned on need, mis tegelikult loevad. Ära küsi kelleltki, mis tüüpi inimene nad on, küsi: “Mis on sinu jaoks kõige olulisemad asjad?” Meie käitumine põhineb kinnistamata loomuomadustel. Mina olen introvert, aga mu elu eesmärgiks on õpetatada. Ma olen õppejõud. Ja ma jumaldan oma üliõpilasi, ja ma jumaldan oma eriala. Ja ma ei jõua ära oodata, millal ma saan neile rääkida kõigest uuest ja põnevast, ma lihtsalt tahan nendega seda jagada. Ja sel juhul käitun ma nagu ekstravert, sest kell 8 hommikul vajavad üliõpilased veidi huumorit, midagi, mis neid kaasa haaraks, kuigi õppekoormus on niigi suur. Aga peame olema ettevaatlikud, kui käitume pikemat aega oma loomusele mittevastavalt. Vahel märkame, et me ei kanna enda eest piisavalt hoolt. Mina tunnen, et peale pseudo-ekstravertse käitumise perioodi, pean sellest kusagil omaette taastuma. Nagu Susan Cain ütles oma raamatus “Vaikus", peatükis, mis rääkis ühest veidrast Kanada professorist, kes sellel ajal õpetas Harvardis, et teinekord läheb ta meeste tualetti, et pääseda märatsevate ekstravertide noolerahe eest. (Naer) Ma mäletan selgelt seda päeva, kui olin eraldunud ühte kabiini üritades vältida liigset stimulatsiooni. Ja üks tõeline ekstrovert tuli minu kõrvale. Mitte minu kabiini, vaid minu kõrvalkabiini. Ja ma kuulsin mitmeid soolestikku puhastavaid helisid, mida me kõik vihkame, isegi oma enda omasid, selle pärast tõmbame vett nii peale lõpetamist kui ka poole peal. (Naer) Ja siis ma kuulsin üht ragisevat häält küsimas: "Kas see on Dr Little?" (Naer) Kui miski suudab tekitada introverdil kuueks kuuks kõhukinnisuse, siis on see poti peal vestlemine. (Naer) Sinna lähen ma ka praegu. Ärge tulge mulle järgi. Aitäh. (Aplaus)