Kuidas UnMonastery idee tekkis? ... unMonastery idee on praegu loomisel olnud 16 kuud See tekkis ühel sessioonil meie esimesel unconference'il Strasbouris. Me olime umbes kolmekümnekesi ruumis kes olid jõudnud sellele arusaamale, et jätkata selle tööga mida teeme ja mitte põleda läbi, mitte jääda ühiskonnast välja on vaja luua piisavalt tugev keskkond või mida ma nimetaks infrastruktuuriks mis toetaks selle töö tegemist. Olgugi, et inimesed viitavad asjadele nagu jagamismajandus kui suur evolutsiooniline hüpe või paradigma muutus või mis iganes, ükskõik kui hea see meile ei tunduks meie kogemus sellega on et see ei too võid leivale kui me reaalselt räägime enda ära toitmisest või rendimaksmisest või muust sellisest. Niisiis unMonastery arenes välja sellest vestlusest et meil on vaja füüsilist ruumi sest enamus meist ei kasuta eriti palju raha rahastus ei ole see mida vaja palju asju millega me aktiivselt tegeleme sest see on oskuste baasil, on programmeerimiskoodi baasil mille tööriistad on valdavalt vabad ja kui nad ei ole siis me võime neist ise vabad versioonid luua. Asjad millega me tõepoolest võitleme on omada kohti ja ruume kus oma tööga tegeleda. Nii et see oli nö. loomulik vestlus mis arenes selleks, et "Alustame siis hulga vabu ruume kus meiesugused toimida saavad" Miks "unMonastery"? (eestipäraselt mitteKlooster või peaaeguKlooster) Miks me selle nime kasutusele võtsime on see et me tahtsime luua ruumi millel ei ole tingimata fikseeritud eesmärki kuid on mitmesuguseks kasutuseks ja kui me siis mõtlesime erinevate ruumide/majade peale mis on eksisteerinud läbi ajaloo me mõtlesime kloostri peale sest neil ei olnud kunagi päris fikseeritud eesmärki näiteks et nad pruulivad õlut oli pühakiri oli palve ja palvus oli täiesti erinev tegevuste kogum mis neis ruumides tehti mis tundus peegeldavat mõningaid elemente mida me tahtsime oma uude ruumi tekitada ja me vaatasime ka muudele eksisteerivatele mudelitele otsa näiteks hackerspaces (elektroonika ja tarkvarahäkkerite kokkusaamiskohad) ja tundus et midagi väga vajalikku ja tugevat on neis struktuurides eriti selles kuidas nad on levinud. Kuid üks asi millega oleme võidelnud on see et hackerspace'id ei oma tingimata ühiskondlikku kokkulepet mis suunas nad tegutsevad nende kogukondadega mille keskel nad asuvad ja pigev teenivad indiviidide huve kas on need siis hobid või isiklikud projektid või muud sellised tegemised. Seega tundus klooster kui huvitav mudel sellepärast, et ühelt poolt oli tal sarnane eraldatud keskkonna aspekt nagu hackerspace'del aga samas oli ka teatud ühiskondlik funktsioon mida ta koostöös kogukonnaga täitis. Pärast selle nime paikasaamist meie grupi poolt hakkasime vaatama mida kloostrid tegid varasel seitsmendal ja kaheksandal sajandil siis mõistsime et võib-olla oleks nimi pidanud hoopis olema REmonastery (TAASklooster), sest see panus mida mungad ja kloostrid tervikuna andsid oma kogukonadele näiteks ehitades infrastruktuuri ja muude sarnaste asjade on paljus see mida me üritame teha. KUIDAS SELLEST IDEEST SAI PROTOTÜÜP? Niisis pärast esimest konverentsi kui idee jäi püsima aga me paraku ei jõudnud ideega väga kaugele ja jätkasime diskussiooni ja kirjutusime dokumente et proovida ja mõelda kuidas me suudaksime midagi sellist käima saada? ja läks kuni järgmise konverentsini eelmise aasta detsembris kui istusime maha ja ütlesime midagi sellist "Ok, kõikidest asjadest mida me oleme rääkinud see on see projekt millega me kõige rohkem tahame tegeleda." Seejärel kolme päeva jooksul me töötasime koos et formaliseerida osa struktuurist missugune see koht olema saaks. Me uurisime "kloostri" metafoori, alustasime mõtlemisega mis oleks kloostrielu printsiibid selles valguses, tegime selle veebi ja logo, panime üles esialgse üleskutse taotluste jaoks (kes tahavad residentuuri tulla), ja küsisime hulga komplekkseid ja keerulisi küsimusi kõigilt kes tahtsid liituda, sest mõistsime, et see on tõeline lubadus pühenduda. Viis-kuus edgerydersi võrgustiku liiget astus ette ja ütles "jah ma olen valmis pühenduma sellele projektile, kui selge koht on olemas kus see tekkida saab." Ja liseks sellele meil oli Alberto Cottica, kes on ühtlasi üks Edgerydersi asutajaid ja töötanud Materas Euroopa kultuuripealinn 2019 projektiga ja selles kontekstis tekkis meil võimalus pakkuda seda kui potensiaalset mudelit. Matera oli huvitatud ja ütles jah nii et see oli see põhjus miks tahtes realiseerida seda projekti me maabusime Materasse. Aga ma arvan et on ka oluline mõista eriti kui me tulime siia esimest korda, et see on imeline koht mida on raske kirjeldada teistele; samuti inimeste lahkus ja see kuidas kohalik kogukond on siin meiega suhelnud tekitab tunde et see ei oleks saanud tekkida kusagil mujal! MIS ON unMonastery FOOKUS? Kuna Edgeryders'i idee tekkis poliitilise diskussiooni kontekstist siis on unMonastery'l ka poliitilise diskussiooni kallak Samas on ta palju rohkem fokuseeritud et konstrueerida mudel mis saab luua tähendust ja tekitada kaitstud koht milles seda tähendust välja tuua. Praegusel hetkel on meil hulk küsimusi mille lahendamiseks unMonastery on rajatud nende lahendamist ühendades. Kolm teemat millega unmonastery tegeleb - kõrge töötus, eriti nendel heade oskustega inimestel kes on tulnud ülikoolist - hulk kasutamata maju - ja firmapindasid üle Euroopa ja kokkuhoiupoliitikast alates on näha kuidas riigi teenuseid vähendatakse nii et me peame täitma selle tühimiku et jätkata Samuti on veel 2 asja mis on vähem primaarsed, need on: - ajude väljaränne väikestest linnadest suurtesse ja pealinnadesse Meil on soov seda suunda muuta mingil viisil ja unMonastery on väga tugevalt mudel mis on mõeldud eelkõige kasutamiseks väikeste linnade kontekstis mis kuidagi ei sobiks pealinna sest see ei oleks lihtsalt nii relevantne - ja viimane asi on fookus vastupidavate protsesside ja infrastruktuuride loomisele ja viisidele kuidas saaksime töödata jätkusuutlikul viisil tulevaste kriiside ja ka praeguste kriiside valguses. Need omadused ma arvan on fundamentaalsed sellele mis unmonastery eelkõige on MIS TOIMUB SIIN MATERAS JA MIS JUHTUB JÄRGMISEKS unMonastery'ga? See projekt on olnud küllalt raske asi mida kanda sest meil ei ole peaaegu üldse raha kasutuses olnud Edgeryders on iseenesest küllalt õrn hajutatud inimeste võrgustik. Teisel konverentsil kui teadsime et hakkame sellega tegelema siis ma astusin ette ja ütlesin et aitan läbi viia ja administreerida seda aga ma ei taha olla selle tegemise ainuke omanik ega taha olla ka see ainus kes peab tegema olulised otsused nii et olen püüdnud ennast eraldada sellest osast niipalju kui võimalik. Nii et see on tõenäoliselt esimene võimalus sellest hetkest alates kus oleme kogukonnana kokku tulnud ja sisestada sellesse protsessi kõik millele oleme mõlenud ja jämedalt skitseerinud selle piirid mida tahame teha pärast eelmise aasta konverentsi detsembris, ning panna konkreetselt paika mis väljakutsed on ja proovida olemasolevat mudelit kritiseerida ning mõelda välja kuidas me suudame midagi sellist käima tõmmata järgmise nelja kuu jooksul sest praegu on ta vaid prototüüp nii et palju on ehitada, luua ja kokku leppida enne seda kui me reaalselt siia sisse asume veebruaris 2014. Millega praegu läheme edasi on panna paika täpsemad rollid inimeste jaoks kes on võtnud enda kanda mingi osa sellest projektist vaadata läbi hulk kandidaate (kes tahavad residentuuri tulla) kelle projektid vastavad neile probleemidele mis vajavad lahendamist siin Matera linnas ja mulle tundub mis on tõusnud päevakorda viimase 24 tunni jooksul on vajadus hoida see maja elus praeguse ja veebruari vahel. Loomulikult on kuhi muidki tegemisi mis ootavad tegemist aga ma ütleks et see on ilmselt praegune prioriteetide list. ...