Kuidas UnMonastery idee tekkis?
...
unMonastery idee
on praegu loomisel olnud 16 kuud
See tekkis ühel sessioonil
meie esimesel unconference'il Strasbouris.
Me olime umbes kolmekümnekesi ruumis
kes olid jõudnud sellele arusaamale, et
jätkata selle tööga mida teeme
ja mitte põleda läbi,
mitte jääda ühiskonnast välja
on vaja luua piisavalt tugev keskkond
või mida ma nimetaks infrastruktuuriks
mis toetaks selle töö tegemist.
Olgugi, et inimesed viitavad asjadele
nagu jagamismajandus
kui suur evolutsiooniline hüpe või paradigma muutus või mis iganes,
ükskõik kui hea see meile ei tunduks
meie kogemus sellega on
et see ei too võid leivale
kui me reaalselt räägime enda ära toitmisest
või rendimaksmisest või muust sellisest.
Niisiis unMonastery arenes välja sellest vestlusest
et meil on vaja füüsilist ruumi
sest enamus meist ei kasuta eriti palju raha
rahastus ei ole see mida vaja
palju asju millega me aktiivselt tegeleme
sest see on oskuste baasil, on programmeerimiskoodi baasil
mille tööriistad on valdavalt vabad
ja kui nad ei ole siis me võime neist ise vabad versioonid luua.
Asjad millega me tõepoolest võitleme on
omada kohti ja ruume kus oma tööga tegeleda.
Nii et see oli nö. loomulik vestlus
mis arenes selleks, et "Alustame siis hulga vabu ruume kus meiesugused toimida saavad"
Miks "unMonastery"? (eestipäraselt mitteKlooster või peaaeguKlooster)
Miks me selle nime kasutusele võtsime
on see et me tahtsime luua ruumi
millel ei ole tingimata fikseeritud eesmärki
kuid on mitmesuguseks kasutuseks
ja kui me siis mõtlesime erinevate ruumide/majade peale
mis on eksisteerinud läbi ajaloo
me mõtlesime kloostri peale sest
neil ei olnud kunagi päris fikseeritud eesmärki
näiteks et nad pruulivad õlut
oli pühakiri
oli palve ja palvus
oli täiesti erinev tegevuste kogum
mis neis ruumides tehti
mis tundus peegeldavat mõningaid elemente
mida me tahtsime oma uude ruumi tekitada
ja me vaatasime ka muudele eksisteerivatele mudelitele otsa
näiteks hackerspaces (elektroonika ja tarkvarahäkkerite kokkusaamiskohad)
ja tundus et midagi väga vajalikku ja tugevat
on neis struktuurides
eriti selles kuidas nad on levinud.
Kuid üks asi millega oleme võidelnud on see
et hackerspace'id ei oma tingimata ühiskondlikku kokkulepet mis suunas nad tegutsevad
nende kogukondadega mille keskel nad asuvad
ja pigev teenivad indiviidide huve
kas on need siis hobid või isiklikud projektid
või muud sellised tegemised.
Seega tundus klooster kui huvitav mudel
sellepärast, et ühelt poolt oli tal sarnane eraldatud keskkonna aspekt
nagu hackerspace'del
aga samas oli ka
teatud ühiskondlik funktsioon mida ta koostöös kogukonnaga täitis.
Pärast selle nime paikasaamist meie grupi poolt hakkasime
vaatama mida kloostrid tegid
varasel seitsmendal ja kaheksandal sajandil
siis mõistsime et võib-olla oleks nimi pidanud hoopis olema
REmonastery (TAASklooster), sest see panus
mida mungad ja kloostrid tervikuna andsid oma kogukonadele
näiteks ehitades infrastruktuuri ja muude sarnaste asjade on
paljus see mida me üritame teha.
KUIDAS SELLEST IDEEST SAI PROTOTÜÜP?
Niisis pärast esimest konverentsi kui idee jäi püsima
aga me paraku ei jõudnud ideega väga kaugele
ja jätkasime diskussiooni
ja kirjutusime dokumente et proovida ja mõelda
kuidas me suudaksime midagi sellist käima saada?
ja läks kuni järgmise konverentsini eelmise aasta detsembris
kui istusime maha ja ütlesime midagi sellist
"Ok, kõikidest asjadest mida me oleme rääkinud
see on see projekt millega me kõige rohkem tahame tegeleda."
Seejärel kolme päeva jooksul
me töötasime koos et formaliseerida osa struktuurist
missugune see koht olema saaks.
Me uurisime "kloostri" metafoori,
alustasime mõtlemisega mis oleks kloostrielu printsiibid
selles valguses,
tegime selle veebi ja logo,
panime üles esialgse üleskutse taotluste jaoks (kes tahavad residentuuri tulla),
ja küsisime hulga komplekkseid ja keerulisi küsimusi
kõigilt kes tahtsid liituda,
sest mõistsime, et see on tõeline lubadus pühenduda.
Viis-kuus edgerydersi võrgustiku liiget astus ette ja ütles
"jah ma olen valmis pühenduma sellele projektile,
kui selge koht on olemas kus see tekkida saab."
Ja liseks sellele meil oli Alberto Cottica,
kes on ühtlasi üks Edgerydersi asutajaid
ja töötanud Materas
Euroopa kultuuripealinn 2019 projektiga
ja selles kontekstis tekkis meil võimalus pakkuda seda
kui potensiaalset mudelit.
Matera oli huvitatud ja ütles jah
nii et see oli see põhjus
miks tahtes realiseerida seda projekti
me maabusime Materasse.
Aga ma arvan et on ka oluline mõista
eriti kui me tulime siia esimest korda,
et see on imeline koht
mida on raske kirjeldada teistele;
samuti inimeste lahkus
ja see kuidas kohalik kogukond
on siin meiega suhelnud
tekitab tunde
et see ei oleks saanud tekkida kusagil mujal!
MIS ON unMonastery FOOKUS?
Kuna Edgeryders'i idee tekkis poliitilise diskussiooni kontekstist
siis on unMonastery'l ka poliitilise diskussiooni kallak
Samas on ta palju rohkem fokuseeritud et konstrueerida mudel
mis saab luua tähendust ja tekitada kaitstud koht
milles seda tähendust välja tuua.
Praegusel hetkel on meil hulk küsimusi
mille lahendamiseks unMonastery on rajatud
nende lahendamist ühendades.
Kolm teemat millega unmonastery tegeleb
- kõrge töötus, eriti nendel heade oskustega inimestel
kes on tulnud ülikoolist
- hulk kasutamata maju
- ja firmapindasid üle Euroopa
ja kokkuhoiupoliitikast alates on näha
kuidas riigi teenuseid vähendatakse
nii et me peame täitma selle tühimiku et jätkata
Samuti on veel 2 asja mis on vähem primaarsed, need on:
- ajude väljaränne väikestest linnadest suurtesse ja pealinnadesse
Meil on soov seda suunda muuta mingil viisil
ja unMonastery on väga tugevalt mudel
mis on mõeldud eelkõige kasutamiseks väikeste linnade kontekstis
mis kuidagi ei sobiks pealinna
sest see ei oleks lihtsalt nii relevantne
- ja viimane asi on fookus
vastupidavate protsesside ja infrastruktuuride loomisele
ja viisidele kuidas saaksime töödata jätkusuutlikul viisil
tulevaste kriiside ja ka praeguste kriiside valguses.
Need omadused ma arvan on fundamentaalsed
sellele mis unmonastery eelkõige on
MIS TOIMUB SIIN MATERAS
JA MIS JUHTUB JÄRGMISEKS unMonastery'ga?
See projekt on olnud
küllalt raske asi mida kanda
sest meil ei ole peaaegu üldse raha kasutuses olnud
Edgeryders on iseenesest
küllalt õrn hajutatud inimeste võrgustik.
Teisel konverentsil kui teadsime
et hakkame sellega tegelema
siis ma astusin ette ja ütlesin et aitan läbi viia
ja administreerida seda
aga ma ei taha olla selle tegemise ainuke omanik
ega taha olla ka see ainus kes peab tegema olulised otsused
nii et olen püüdnud ennast eraldada
sellest osast niipalju kui võimalik.
Nii et see on tõenäoliselt esimene võimalus
sellest hetkest alates
kus oleme kogukonnana kokku tulnud
ja sisestada sellesse protsessi kõik millele oleme mõlenud
ja jämedalt skitseerinud selle piirid mida tahame teha
pärast eelmise aasta konverentsi detsembris,
ning panna konkreetselt paika mis väljakutsed on
ja proovida olemasolevat mudelit kritiseerida
ning mõelda välja kuidas me suudame midagi sellist käima tõmmata
järgmise nelja kuu jooksul
sest praegu on ta vaid prototüüp
nii et palju on ehitada, luua ja kokku leppida
enne seda kui me reaalselt siia sisse asume veebruaris 2014.
Millega praegu läheme edasi on
panna paika täpsemad rollid inimeste jaoks
kes on võtnud enda kanda mingi osa sellest projektist
vaadata läbi hulk kandidaate (kes tahavad residentuuri tulla)
kelle projektid vastavad neile probleemidele
mis vajavad lahendamist siin Matera linnas
ja mulle tundub mis on tõusnud päevakorda viimase 24 tunni jooksul
on vajadus hoida see maja elus
praeguse ja veebruari vahel.
Loomulikult on kuhi muidki tegemisi mis ootavad tegemist
aga ma ütleks et see on ilmselt praegune prioriteetide list.
...